There's no business like showbusiness

T2na saab neli kuud t2is. Aeg on kuidagi m2rkamatult l2inud. Siiamaani olen enamuse ajast lihtsalt ringi seigelnud ja yritanud v6imalikult palju erinevaid kohtasid n2ha. Nyyd olen kyll omadega alguses ehk siis Melbourne'is tagasi ja kaks n2dalat siin passinud. Hakkab vaikselt koppa ette viskama...mitte, et linn ei meeldiks, aga ilm on olnud lihtsalt pask ja selle asemel, et ma oleks saanud siin kaks n2dalat jutti t88tada, nagu plaan oli, olen ma vaid n2dala t88d teinud ja selle asemel, et raha teenida, ainult kulutanud. Hetkel on taskus mingi kolm dollarit ja paarkymmend senti, aga tundub, et see neli kuud on mind juba piisavalt kohalikuks muutnud, et see ei tekitagi erilist paanikat. No worries!

Esmasp2eval peaks tegelt palka ka saama, nii et t2na ja homme tuleb lihtsalt kuidagi kuivikute ja kiirnuudlite najal yle elada. Suht siuke tunne, nagu oleks tagasi ylikoolis. Ja eks see kogu tripp ongi minu jaoks yks paras eluylikool...6pin siin ennast ja ymbritsevat maailma tundma ja ehk 6nnestub reisi l6puks ka paar uut oskust omandada ja kindlasti peaks keeleoskus paremaks muutuma. Ses suhtes igati edukas ettev6tmine minu meelest.

Ma pole oma blogi juba mingi kolm kuud t2iendanud. Veidikene isegi vist peaks h2bi olema. Arvuti on kuidagi nii pohhui asjaks siin muutnud, et vahepeal ei teki paar n2dalat mingit huvi kuskil istuda ja kribada. Ja kui arvuti l2hedusse satungi, siis viskan kiiresti pilgu oma meilidele peale ja peale seda on taas tykk aega palju muud huvitavamat ymberringi, mis endasse imeb ja vooluga jumal teab kuhu kaasa viib. Internet on siin ka selline asi, mida igal pool ei ole ja kui on, siis raha eest. Paljudel inimestel pole mobiiligi, mis meie jaoks on nii igap2evane asi.

Austraalia elu k2ib k2sik2es loodusega...siin on k6ik loodusega seotud ja palju rohkem, kui ma Eestis n2inud v6i kogenud olen. Eks peamine p6hjus on ka see, et siinne loodus on ettearvamatu ja kunagi ei tea, mis homne p2ev endaga kaasa tuua v6ib...metsatulekahju, tormi, yleujutuse, tolmupilve v6i hoopis midagi muud. Ilm on siin yhes6naga ettearvamatu. Eriti just Melbournei'is. Hommikul ei tea kunagi, mis riietega v2lja minna, sest yhe p2eva jooksul v6ib siin k6iki nelja aastaaega kogeda. Iseenesest pole just teab mis meeldiv kogemus, aga samas on see ka mind ennast rohkem loodusele l2hemale viinud ja pannud m6istma, et tegelikult on inimene ikka nii tyhine vennike siin maamuna peal, et praktiliselt iga asi v6ib meile saatuslikuks saada, kui me ise piisavalt tugevad, sitked, ettevaatlikud ja targad ei ole. Kujutan ette, et suurem osa l22ne inimestest ei peaks n2dalatki yksi metsikus looduses ilma oma yhiskonna hyvede ja mugavusteta vastu...

Aga t2na olen ma siiski korralik ja kuulekas kodanik ning katsun siin oma kaugel olevatele s6pradele veidike oma vahepeal veedetud ajast jutustada. K6ike ma kindlasti r22kida ei j6ua ja olgem ausad, ega ma p2ris k6ike enam ei m2leta ka. Uued syndmused ja kohad ja inimesed tulevad nii kiiresti peale, et osad n2od ja nimed ja asjad kipuvad juma kuskile aju h2maramatesse soppidesse vajuma. Aga midagi on siiski meeles ka ja ma arvan, et ma kriban veidike neist asjadest, mis ma siin Austraalias s88gi, peavarju ja pudeli 6lle saamiseks teinud olen, ehk siis t88st.

Ma suht vihkan t88tegemist...aus6na nagu. Mida rohkem ma seda teen ja mida rohkem ma selle n2htuse peale m6tlen (ja m2elda on siin aega oioioi kui palju), seda m6ttetum see mulle tundub, aga yhiskond eeldab seda sinult ja ilma raha teenimata v6ib ysna ruttu hambad varna riputada ja tossu v2lja visata, nii et ega minagi p2ris ilma orjamata nagu liblikas 6ielt 6iele lennates elada ei ole siin saanud.

Kui j2tta k6rvale sugulaste abistamine, mida p2ris t6sise t88na v6tta ei saa, siis algas minu esimene t88kogemus kohe vahetult peale Townsville j6udmist. Elasin seal yhes hostelis ja yhel hommikul avastasin teadetahvlilt, et n2dalavahetusel on Townsville Show ja seal vajatakse abi showbagide myymisel. Minul muidugi polnud halli aimugi, mis kurat on Townsville Show ja vee v2hem teadsin ma, mis on showbag, aga igal juhul v6tsin ma oma julguse kokku ja helistsin, ning tund aega hiljem olin juba t88postil ning vedasin pappkaste yhest nurgast teise. Ja sellest ajast peale olengi ma ainult showdel t88d teinud...

P2ris paljud backpacerid t88tavad seal...ysna paljud ka pidevalt ehk siis t2iskohaga. Mina sedasi rabada ei viitsinud ja yhendasin meeldiva kasulikuga ning s2ttisin lihtsalt oma teekonna nii, et aeg ajalt sattusin samasse kohta, kus see kuramuse karneval j2lle toimus ja tegin seal paar p2eva t88d ning peale seda liikusin j2lle m88da oma soovitud radu edasi, kuniks j2lle tuli vajadus raha juurde teenida ja oli aeg sammud taas showgroundile seada. Seal t66 leidmine oli juba iseenesest ysna lihtne. Tuli lihtsalt veidike ringi jalutada, osadelt jorpidelt kysida, kas nad ei tea kedagi, kes t88list otsivad ja m6ne ja m66dudes oli mingi t88 olemas. Vahel ei pidanud isegi kysima...piisas sellest, et seljakott seljas v2ravast sisse astuda ja juba oli mingi tegelane su juures, haaras n88bist kinni ja uuris, kas sa t88d ei taha teha..lihtne elu.

T88 ise kyll enamasti lihtne ei ole. Paras porno on hoopis. Aga backpackerile on t88 t88 ja kui sa seda elu aeg tegema ei pea, siis kannatab praktiliselt iga asja 2ra. Tegelikult ei olegi nii raske kas siis fyysiliselt v6i vaimselt mingi t88ga hakkama saada...minu jaoks on k8ige n2rves88vam see, kui ma mingi kohaliku MUNNIGA koos t88tama satun ja olgem ausad...osad austraallased on ikka nii lollid ja ebameeldivad, et vahepeal on kyll selline tunne, et saadaks m6ne parematele jahimaadele. Ja showground on hea koht, kus nende jobudega kokku sattuda, sest osad seal t88tavad inimesed...6igemini enamik neist, kes backpackerid ei ole, on sellised rohkemal v6i v2hemal m22ral elu pahupoolele sattunud inimesed. Mehed tunneb 2ra selle j2rgi, et neil on rohkem tattoosid ja piercenguid nende sitkete kehade peal kui hambaid suus (ja alati ei pruugi t2toveeringuid ja auke v2ga palju ollagi). Naistel on kyll enamasti hambad suus, aga kui nad suu lahti teevad, siis tuleb sealt ikka sellist roppust v2lja, et m6ni saja aasta tagune Kopli voorimees ka kahvatub selle k6rval.

Aga mida ma siis 6igupoolest teinud olen...nagu juba masinisin olin ma esimesel showl tegev showbagide juures. See oli siuke laomehe moodi t88, kus minu peamiseks ylesandeks oli kastide. T88 just midagi erilist ei olnud ja erilisi kogemusi juurde ei andnud, aga see eest sain ligi 600 dollarit reisiraha ja kaks head tsiili s6pra, kellega ma ka praegu hostelis tuba jagan.

Peale Townsville'i liikusin p6hja poole ja tegin j2rgmise otsa sellises linnakeses, nagu Ingham. Suht m6ttetu koht, kus suurem osa elanikke on Itaalia juurtega ja p6hitegevus on suhkruroo kasvatamine. T88 oli mul sedakorda yhe karuselli peal. Break Dance oli selle monstrumi nimi ja minu ja mu mate'de ylesandeks oli see rauakolakas k6igepealt kokku panna, siis kaks p2eva valvata, et ykski tiinekas sealt pealt alla ei kukuks ja siis taas see elukas kokku pakkida. Fyysiliselt oli see yks raskemaid asju, mida ma siin teinud olen, sest rauda tuli palju vedada ja ka vaimselt oli see paras ajunuss t88, sest minu t88kaaslane Lee oli yks esmaklassiline bastard, kelle hambutust suust tulevast jutust ma kohati mitte kottigi aru ei saanud ja kellele ma hea meelega paar korda m6ne j2medama poldi oleks hea meelega p2he kinni l88nud. Lisaks hambutu tite naeratusele ja erilisele lollusele oli Lee peamiseks tunnuseks tema hyppeliigesele tehtud tatoveering, mis koosnes kolmest t2hest ja ytles MUM. Siuke memmekas siis.

Minu j2rgmine show oli Cairnsis. Seal myysin ma toidutreileris austraallastele, kes jagavad ameeriklastega esimest ja teist kohta maailma k6ige paksemate inimeste edetabelis, r2mbstoitu. T88 oli iseenesest ysna norm, sest tundub, et sitta meeldib kohalikele syya ja seega olid k2ed-jalad pidevalt t88d t2is ja aeg l2ks kiiresti. T88kaaslased olid k6ik samuti normaalsed inimesed ja v2lja arvata see, et ma oma k2ed veidike 2ra p6letasin ja oma isu igaveseks r2mpstoidust t2is s6in, oli see t88 siiamaani yks normaalsemaid.

Lisaks m6istlikule t88le, on Cairns yldse yks mu lemmikkohti Austraalias. Seal on alati palju noori inimesi koos, ilm on m6nusalt troopiline ja linn ise on selline paraja suurusega (umbes nagu Tartu), et praktiliselt igale poole kannatab jala minna, kuid samas ei teki p2ris sellist tunnet, et oled kylas, kus k6ik k6iki tunnevad.

Peale Cairnsi liikusin tagasi l6una poole ja tegin j2rgmise peatuse Tullys. Tully on iseenesest ysna m6ttetu pisike Austraalia linnake, mis muidu ei torkaks mitte millegi poolest silma, kui seal ei sajaks iga aasta maha kontinendi k6ige suurem kogus vihma ja seal ei kasvatataks banaane. Vesi ja banaanid ongi selle linna kaks symbolit. Tully ymbruses saab teha raftingut ja backpackeritele on see hea koht, kus banaane korjata ja veidike reisiraha teenida.

Minu ylesandeks oli Tully Showl elektriautode rajal t88tada. Need on siis need kummiymbrisega autod, millega yksteist rammida saab. Taas oli vaja kogu see jama k6igepealt yles ehitada, siis kaks p2eva seal koos tittedega ringi k2rutada ja j2lgida, et nad midagi v6i kedagi 2ra ei l6huks ja peale seda taas kogu kupatus rekka peale j2lle kokku pakkida. T88kaaslased olid mul taas siuksed parajad juhmid, aga minuga olid nad siiski yldiselt s6bralikud. Omavahel r2uskasid ja s6imasid nad see eest rohkem kui keegi teine,keda ma siin kohanud olen. Vahepeal l2ks asi ysna fyysiliseks ja asjad lendasid, kuid p2ris k2sipidi kokku keegi siiski ei l2inud.

Peale Tullyt ei viitsinud ma tykk aega t88d teha ja selle asemel liikusin vaikselt l6una poole, kuni viimaks peale pikka leboperioodi ootas mind ees Brisbane ja sealne show, mis oli kogu Queenslandi suurim ja kestis yhtekokku 9 p2eva. Brissus sain ma t88d yhe 130-aastase karuselli peal. See oli kunagi ehitatud Saksamaal ja eelmise sajandi esimesel poolel Austraaliasse toodud, kus ta nyyd ka veel ringi tiirutab. Ilus lugu iseenesest, aga tegelikult oli see yks paras vana risuhunnik, mille kokkupanek ja mahav6tmine oli yks peavalu ning vahepealne aeg, kus v2iksed lapsed seal s6itsid ei olnud ka just meeldiv, sest suht siuke lapsehoidja tunne oli ning yldse olid need mu reisi yhed igavamad p2evad. Iga p2ev kymme tundi tuima panna on ikka ysna tyyty. Eriti jube oli 9 p2eva jutti yhte ja sama muusikat kuulata...88sel magama minnes oli ikka veel selline tunne, et k6rvus heliseb mingi vana saksa slaager. T88kaaslased olid see eest yhed normaalsemad kohalikud carni'd, keda ma kohanud olen ja see oli suht ainuke hea asi kogu selle kogemuse juures...lisaks siis veel ka v2ike rahasyst, mis kyll kohe ka 2ra kulus.

Peale Brissu Showd sai veidi aega j2lle lebotada ja l6puks kui rahad j2lle otsas olid suundusin Coald Coastile, kus kolm p2eva karnevali j2lle ees ootas. Seal leidsin ma siiamaani oma k6ige lahedama ylemuse. T88ks oli iseenesest p2ikeseprillide myymine, mis on surmigav...p2ev otsa lihtsalt seisad oma stendi juures ja ootad, millal m6ni totu tuleb ja odavad hiinas tehtud prillid endale ostab, mis t6en2oliselt kahte p2eva ka yhes tykis ei seisa. Aga minu boss, Scotty, oli igati vahva vennike, kes koguaeg nalja viskas ja l6puks mulle ka igati normaalselt palka maksis. Eriti hea oli veel see, et peale kullarannikut sain ma temaga veel tasuta Melbournei s6ita. Scottyl oli vaja yhele autole juhti ja ma olin kohe n6us kettasse hyppama ja t2nu sellele sain neli p2eva Austraalia sisemaad veidike n2ha ning tasuta ligi 2000 kilomeetrit edasi...v6i siis 6igupoolest tagasi liikuda.

Ja nyyd siis olengi Melbourne'i Showl t88l. Ausalt 8eldes on see yritus minu jaoks mitmeski m6ttes ysna pekki l2inud. Esiteks ei saanud Scotty luba p2iksekaid myya ja seega pidin ma midagi muud endale leidma. Scotty siis aitas ja leidis mulle yhe teise t88, mis seisnes maasikate ja j22tise myymisega. Esialgu, kui ma seda kuulsin, ei tundunudki see k6ige hullem variant ja ega t88 iseenesest on p2ris hea ja koguaeg on kiire ning seega aeg lendab, kuid pahupoole pealt tuleb mainida, et enamuse ajast kyyrytan ma laua kohal ja l6igun maasikaid, praktilised pooled p2evad on mul olnud vabad ja ma olen hostelis passinud, ilm on olnud sitt ja nyyd mu kurk valutab ja mul on v2ike k8ha ning mis peamine, mu naisylemus on t2ielik jobu.

T2na on mul taas vaba p2ev...homme on selle yrituse viimane p2ev ja siis ma peaks ka taas t88tada saama. Esmasp2eval saan oma palga loodetavasti k2tte ja siis ei taha ma maasikatest tykk aega enam midagi kuulda...aga hea 6ppetund on see igal juhul olnud ja taas kord sain ma kinnitust faktile, et mingeid plaane siin Austraalias v2ga teha ei saa, sest kunagi ei tea, mis tegelikult j2rgmisena juhtub...seega ei hakka ma yldse ytlema ka, mis ma j2rgmisena teen, sest ma t6esti ei tea...paar plaani on, aga kurat teab, mis neist homseks saab. Aga kindel on see, et kuhugi ma edasi liigun ja midagi juhtub ja kui taevas maa peale ei kuku, siis annan sellest vast siin ka kunagi teada...

Sellest, mis Melbourne's veel huvitavat juhtus

Nagu juba ytlesin, oli sitaks lahe...ja nagu k6ik asjad olid lahedad...Teine p2ev algas sellega, et l2ksime kolmekesi Brundwick Street'ile hommikus88ki s88ma. W. ja M. viisin mind mingisse eriti lahedasse kohvikusse, kus k6ik kelnerid n2gid siuksed m6nusad lipsu, valge s2rgi ja musta vestiga jotad v2lja ja yldse oli kogu 6hustik selline m6nusalt pohhuistlik.

Terve see t2nav on selline korraliku kiiksuga, t2is pisikesi kohvikuid ja poode, kus myyakse igasugu kahtlast kraami, mida t6en2oliselt kuskilt mujalt maailmas osta ei saa. Enamik rahvast olid sellised kunstnikutyypi tegeleased, kellel oli savi seitse, mis p2ev v6i mis kell on ja, kes Ameerikas parasjagu president on...igati lahe seltskond seega.

Minu vaieldamatu lemmikkoht oli kunstnike turg, kus see kirju seltskond siis oma meisterdatud imevigureid myys. Seal v6is ikka eriti naljakaid asju n2ha ja ilusaid samuti...Eriti chill oli see, et inimesed olid seal megas6bralikud ja ei l2inud kaua aega, kui ma kahe vabatahtlikuga, kes seal orbude heaks fotosid myysid, jutusoone peale sattusin ja l6ppes see sellega, et nad kutsusid mind 6htul miskisele peole. Kuna W. ka ytles, et ma v6in vabalt veel nende juurde j22da, kui tahan, siis oli otsus tehtud ja 6htu sisustatud.

Vahepeal l2ksid teised koida 2ra ja mina kimasin yksi kesklinna, sest just sel p2eval avati rahvuslikus galeriis Dali` n2itus ja mina kui vana teada-tuntud kunstihuviline ju lihtsalt pidin seal kohal olema...ja tegelt ei kahetse kyll, et l2ksin...

Et p2ev eriti h2sti l6peks, siis n2gin 6htul pitsarestos veer yhte eriti nummit tydrukut, kes terve 6htu armsasti naeratas ja seej2rel leidsin peale pisikest seiklemist ka selle pubi ylesse, kus see pidu toimus, kuhu mind p2eval oli kutsutud ning ylej22nud 6htu m66dus mussi kuulates, tantsutydrukuid vaadates, kohalikku 6lli degusteerides ja oma tutvusringkonda suurendades...mmmm...m6nus koht see Melbourne tegelt ikka...aga t2na ostsin pileti Townsville'i ja esmasp2eva 6htuks olen juba seal...plaane on hetkel null ja eks n2is, mis seal juhtuma hakkab...sooja on seal igal juhul +27 ja ookean kohe kylje all nii et igav ei tohiks hakata.

Ahjaa, ma n2gin kaamelit siin yksp2ev ju...passis keset p6ldu kuskil kylavahel...norm maa see Austraalia ikka...kunagi ei tea, kes j2rgmise kurvi tagant vastu vaatab.

Melbourneis omadega j2lle

Hetkel on selline tunne, et v6iks liituda m6ne k2imiskoondisega...tallad l88vad n2dalavahetyusest suht tuld, sest reedest saadik lasin ma m66da Melbourne'i ringi ja proovisin kahe p2eva jooksul kogeda v6imalikult palju erinevaid h2id asju, mida see linn pakkuda suudab.

Kui minu esimesed emotsioonid Melbourne'ist olid suht jahedad...v6i 6igemini neutraalsed, siis peale seda n2dalavahetust on mul yha enam selline tunne, et ma tahaks seal hea meelega kuu v6i paar elada...aga nyyds siis k6igest l2hemalt.

Reedel ajasin ma ennast hommikul suht varakult ylesse ja J. viskas mu rongi peale, mis peale veidi rohkem kui tund aega kestnud vuramist viis minu ja hunniku teisi adratalupoegi linna. Esimese hooga astusin kohe raudteejaama juures asuvast turismikeskusest l2bi ja haarasin sealt kaasa linnakaardi ja veel paar voldikut m2ekeskuste info kohta ja tuiskasin edasi linna peale.

Esimene missioon oli saada oma passi viisatempel, mida mul siiamaani seal ei olnud. Migratsioonibyroo leidmine oli paras peavalu, sest vaatamata sellele, et ma t2nava ilusti ylesse leidsin, ei olnud mul halli aimugi, kus otsas see asutus asub ja nagu ikka sellistel puhkudel alustasin ma oma otsinguid valest kohast ja seet6ttu tiirutasin tykk aega edasi tagasi seal ringi, kuni viimaks keegi hea inimene mulle 6ige suuna k2tte juhatas.

Byroosse j6udes ootasid mind ees juba mingi 30-40 kirju-mirjut, kes samuti olid otsustanud samal p2eval oma asju ajama tulla ja seega m66dusid j2rgnevad tund v6i kaks tuima pannes ja vaadates, kuidas pisikesed (nagu lapsed siis) hiinlased ja indialased ja jumal teab kes, seal m66da saali ringi lasid ja nende emad-isad neid taga ajasid...viimaks vilksatas ekraanil B111 ja ma sain poole minutiga oma kleepsu passi ja v6isin edasi liikuda.

Kuna mul kohalikku pangakaarti ja arvet siinses pangas veel ei olnud, siis j2rgmise asjana tegin selle 2ra ja siis olid mu ametlikud asjad aetud ja v6isin meelelahutuse peale m6tlema hakata. Kell oli juba ysna palju ja kuuest oli kokku lepitud, et saan Warreni ja Moniqu'iga kokku. Seega sisustasin vahepealse aja lihtsalt ringi ukerdades ja astusin tee peal ka paari talvekama myyvasse poodi sisse, kuid seal ma miskit huvitavat paraku ei leidnud...tundub, et paari viimase aastaga on talveteemast ikka veidi siiber juba ette visanud...

Kuuest olin igal juhul kokkulepitud kohal platsis ja varsti saabusid ka minu uued s6psid, ning teekond footy-6htule v6is alata. Enne veel hyppasime yhest kohalikust jaapani restost l2bi ja tegime pisikese eine. Kuna olin Krissele lubanud, et maitsen kindlasti siin tehtud sushit, siis tellisingi yhe korraliku taldrikut2ie ning Krisse kiituseks v6in 8elda, et ta oma toodangut h2benema kyll ei pea...ei j22 see japside omale millegi poolest alla...pigem m6ne koha pealt isegi parem veel.

Jalka6htu ise oli aga v2gev. Kohtusid kaks kohalikku klubi - St. Kilda ja Carlton ja nagu sellistel puhkudel ikka oli vastasseis k6va. Rahvast oli juba minu m6istes ikka murdu kohale vajunud. Tunne oli suht selline, nagu oleks mingile rockkontserdile l2inud, kus mingi yle 50 000 inimese kokku tulnud...meie olime siis St. Kilda toetajad, kuna W. yks mate m2ngis seal ja juhuuu...meie mansa v6itis ka.

Austraalia jalgpall on ise yks parajalt pull m2ng, mis oma olemuselt on kuskil r2gbi ja meie jalka vahel...k6ike reegleid siin ymber seletama ei viitsi hakata, aga ytleme nii, et emotsioone, verd, higi ja pisaraid saab seal kuhjaga n2ha ja erinevalt meie jalgpallist on skoorid kahe- v6i siis ka kolmekohalised, ehk siis sellist asja, et kaks mansat poolteist tundi lihtsalt muru peal palli veeretavad ja v2ravaid ei n2egi, selle m2ngu puhul ei tohiks kyll kunagi juhtuda.

To be continued...sest ma lihtsalt ei viitsi praegu rohkem kribada...

Lumi tuli maha

Nag tegelt kaa...hommikul kui aknast v2lja vaatasin, siis m2gede tipud olid lume all. Suht kreisi igal juhul ja nii palju kui ma nyyd uudiseid telekast n2inud olen, siis on k6rgemal veel rohkem lund ja ikka suhteliselt palju. Halb uudis on aga see, et hetke seisuga v2hemalt tundub, et suusakuurortid on oma neegrikarja suutnud selleks talveks kokku ajada ja minu laialisaadetud cv-d on senimaani ainult niipalju vastukaja tekitanud, et yhest keskusest 8eldi, et neil on praegu k6ik kohad t2idetud.

Kuna ilm kisub aina kylmemaks ja m2rjemaks ning erilist lootust ei paista olevat, et kuskil keskuses mingi tegevus mind ootamas on, siis on yha enam m6ttes plaan oma seljakott vajalikku kraami t2is toppida ja kuhugi sooja siirduda. See n2dal ootab mind veel ees 2 p2eva Melbourne'is, kuhu ma yhe B. sugulasega l2hen austraalia jalgpalli ehk siis footyt vaatama ja saan ka omaette veidi linnas ringi seigelda ja turisti m2ngida. J2rgmine n2dal igal juhul otsustan, mis edasi teen ja kuhu poole ning kuidas ma edasi liigun. Praegu tunduvad ilma poolest k6ige ahvatlevamad p6hjapoolsed alad, kus p2evane temperatuur on kusagil +30 kandis, mis tundub siin v2risedes kuradi ahvatlev.

Puudest, rohulibledest ja kohalikest jotadest

Ma v6in vist varsti botaanikaaia direktoriks hakata. Minu farmerikarjaar on kyll hetkel suht ara vajunud ja trakat pole ma juba mitu paeva puutunud, kuid selle asemele on tulnud aiandus ja taimetargaks saamine.

Asi sai alguse paar paeva tagasi, kui meil kais siin yks pikk habemik, kelle nimi oli minu maletamist mooda John. Kui Victorias olid siin mingi 4 kuu eest suured metsatulekahjud, siis need puudutasid otseselt ka seda piirkonda, kus ma olen. Esialgu siia tulles ei saagi aru, et siit suur tuli yle oleks kainud, sest p6llud on taas rohelised. Aga kui vaadata puutyvesid ja p66said, siis on naha, et need on tulest kahjustada saanud ja osad paris maha p6lenud.

Igal juhul kaisime me selle Johniga siin paar tundi mooda metsa ringi ja uurisime, kuidas mets ja metsaalune taimestik peale tuld taastunud on. Pilt oli ysna nukker, sest enamik maast oli suht must, kuid 6nneks siin-seal oli loodus siiski tulest v6itu saanud ja rohelised lehed pistsid oma nina taas maa seest valja. Nagu arvata v6is, kasvas k6ige j6udsamalt miski ohakas, mis on Austraaaliasse sisse toodud taim ja mis nyyd kohalikele parajat peavalu valmistab. Minu ylesandeks oligi igale avastatud ohakale yks sutsakas myrki peale puistada. Ja see riistapuu, millega ma seda tegin oli vaidetavalt mingi lataka leiutis...

Nadala keskpaigas kaisime kahes naabruskonna farmis, kus oli vaikese farmerite kommuuni kokkutulek ja p6hiteemaks olid seemned ja taimed. Kohale oli tulnud yks seemnetark Tim, kellega me siis mooda p6lde ringi lasime ja erinevaid rohuliblesid uurisime. Ytleme nii, et mina tundsin ara v6ilille ja veel paar umbrohtu, aga kuna ilm oli ilus ja ymbritsev loodus samuti, siis igav ei hakanud ja praktiliselt terve paev sai sisustatud.

Yleeile s6itsime magedesse, kus oli yks puukooli moodi asi. Kant ise oli superilus ja megade vaadetega. Meie ei tulnud siia aga vaateid nautima, vaid 500 pisikese puupoisi jargi, kes on plaanis kunagi farmis ara p6lenud puude asemele istutada. Minu jaoks olid jalle k6ik asjad taitsa tume maa ja nii ma siis kuulasingi enamuse ajast lihtsalt, mida teised seal omavahel puuteemadel raakisid. Ohtul v6tsin igal juhul s6naraamatu lahti ja yritasin selgusele saada, mis puud meil Eestis yldse kasvavad, sest esimese hooga ei tulnud mul peale tamme ja manni yhtegi meelde, kui keegi kysima hakkas...

Eile siis sain labida, karu, kirve ja kirka kaenlasse haarata ja pool paeva ise aias ringi mytata. Ilm oli sedakorda taas megailus ja iga hetkega hakkas aina palavam, kuid kuna tegevus oli iseenesest lihtne ja varskes 6hus olemise vastu polnud mul midagi, siis laks aeg kiiresti ja 6htuks oli hunnik asju ara tehtud ning ma v6isin ennast premeerida pisikese veini ja m6nusa kohutaiega.

Ah jaa, kui ma siin vahepeal juba tundsin, et mingit actionit ei toimu, siis yleeile ajas J. mind keset und ylesse ja ytles, et miski v66ras mees on valjas ja akki ma laheks ja uuriks, mis ta tahab. Ma ei saanu esimese hooga ausalt oeldes mitte midagi aru, kuid ajasin endale siiski riided selga ja laksin asja uurima. Esialgu ei olnud kedagi naha, aga kui ma hyydsin, siis ilmus nurga tagant jooksujalu yks veidike kakerdav lyhike onku valja. Ma kaskisin tal paigal pysida ja ausalt hingelt ara raakida, et mis asjus ta siia tuli. Ega ma oma kysimustele mingit adekvaatset vastust ei saanud ja kuna B. oli ka politsei igaks juhuks juba valja kutsunud, siis ytlesin vennikesele, et hakaku astuma v6i siis viib politsei ta minema ja laksin tuppa sooja tagasi. M6ne minuti parast olidki politseinikud kohal ja v6tsid veidi vasinud onku endaga kaasa ja viisid tema ka kuhugi soojemasse kohta tudule...

Lumest, magedest ja suurte prillidega onkust

Nyyd on juba tiba rohkem kui nadal Aussies oldud ja elu on kuidagi jube rahulikuks lainud. Olen siin ymbruskonna pisikeste linnade ja kyladega tutvunud ja kohalikku kaarti k6vasti uurinud ning vaikselt hakkab tunduma, et ega siin praegusel aastaajal enam midagi vaga tarka teha ei ole. Ainukeseks variandiks oleks veel see, kui saaks kuhugi suusakeskusesse toole. Tegin tana endale kohaliku numbri ja l6petasin CV ara ning saatsin osadesse kohtadesse juba laiali ka. Kuna praegu miski kuninganna synnipaev ja ka esmaspaev sellega seoses vaba paev, siis vaevalt, et ma nii pea veel mingit vastukaja saan.

Maed on siin suht lahedal. Kohe meie farmi korval on pisikesed kynkad, millel k6rgust tiba yle kolmesaja meetri, kuid mida edasi ida poole, seda k6rgemaks maed lahevad ja ulatuvad l6puks tiba rohkem kui 2000 meetrini. Esimene maekeskus on meist umbes 80 km kaugusel. Suuremateni on kyll rohkem maad, aga seal on ka tegevust rohkem ja raudselt tahaks ennem juba kuhugi sinnapole saada. Selle nadalavahetusega algab siin iseenesest ka ametlikult talvehooaeg. Lund veel kyll kuskil naha ei ole, aga kohalike s6nul ei ole see takistuseks...eks see vist rohkem mingi kaval arin6ks ole, et pyhade ajal rahvas keskustesse kokku ajada ja neilt hunnik rulli katte saada.

Igal juhul olen siis nyyd lahiajal sellel lainel, et miski tegevus endale Victoria osariiki leida. Ja kui sellest asja ei peaks saama, siis arvatavasti pakin kola kokku ja seiklen kuskile, kus soojem...suve poole v6ib taitsa moelda siiapoole tagasituleku peale, sest tegelt on kant ilus ja sooja saabudes on siin ysna lihtne ka miskit hooajatood saada.

Ja k6igile poliitikahuvilistele teadaanne, et Austraalia sai endale uue kaitseministri tana. Miskise jubedamalt suurte prillidega onku, kelle nime ma ei maleta...mul nimedega yldse mingi kahtlane teema...iga paev kedagi tutvustatakse, aga alati on 6htuks praktiliselt k6ik need nimed meelest lainud...

Vombat Vollist ja elust-olust

Mul on praega jube lambaropsimaitse suus veel, sest olgem ausad, lammast on nunnu eemalt vaadata kyll ju ja ehk isegi on tore tema pead paitada, aga suhu teda kyll toppida ei synni. Igal juhul pakuti mulle miskit lammast maitsta just ja mul kaivad siiamaani kylmajudinad labi kere, kui ma selle peale m6tlen.

Aga see selleks...kui see lambateema just k6rvale jatta, siis muidu on kaike kunnossa, nagu meie kallid naabrid armastavad oelda. Traktoriga olen juba vana semu ja kui esimesed paevad sai vaikselt ringi kruiisitud, siis nyyd kiman juba klots p6hjas. Hiluxiga sain ka vahepeal veidi lahedasemaks ja kui eile lasti mul sellega siin paar korda farmiteid proovida, siis tana visati v6tmed katte ja saadeti kohalikku asulasse miskeid aiaposte tooma. Paris fun oli...terve tee korrutasin endamisi, et ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma...ja j6udsin elusalt tagasi.

Kui siiamaani olid ainukesteks kohalikeks loomadeks, keda ma trehvanud olin, kolm kohalikku rotti, kes Melbourne'i raudteejaama taga oma asju ajasid, siis nyyd olen ma tuttav ka yhe vombatiga. Tegelt olen teda juba kaks korda nainud. Tundub, et tegemist on yhe ja sama lolli Volliga, kes vanadusest segi kamminud ja nyyd passib tyhja kuskil pollu peal ja ei jaga maast ega ilmast midagi. Muidu pidid nad pimedas ringi laskma ja valges ennast eriti ei naita.

Vombat ise on siuke miski kopra suurune elukas, kellele hullult meeldib auke kaevata. Ytleme nii, et kui meile ei meeldi mutionu augud ja kaigud, siis need on Volli tehtud miinivaljade k6rval poisikesed. Kui ma trakaga peaks yhte neist kogemata sisse p6rutama, siis l6ppeks see nali minu jaoks arvatavasti rool maos ja nina kuklas.

Ahjaa, see farm, kus ma praegu pesitsen on siukse vageva nimega, nagu Amfiteatri farm...Nagu mulle oeldi, tuleb nimi sellest, et meid ymbritsevad yhest kyljest Eesti m6istes ysna k6rged maed ja seega meenutab koht oma olemuselt antiigiaegset teatrit...loodame siis, et mina siin teatris miskit tola ei pea mangima.

Farmer Johni esimene paev ehk arvuti tagant adra taha

No adra ma tegelt m6tlesin valja, aga ega palju puudu ka ei jaanud. Hommik algas igal juhul tiba hiljem, kui korralikule farmerile kohane, aga kuna on pyhapaev ja minu unega on veel lood suhteliselt segased, siis annan endale andeks selle. Igal juhul kymne ajal ajas lehmade ammumine ja vareste kraaksumine mind ylesse ja peale korralikku sahmakat vett nakku sain ma pildi ette ja tegin pisikese eine.

Peale seda asusin ma ome esimese suurema ettev6tmise kallale, ehk siis haarasin harjad ja lapid ja ambri kaenlasse ja asusin gaasigrilli puhastama. Olin Jaanettele ja Bruce'le lubanud selle asja ara teha ja kuna farmer peab oma s6na pidama, siis tagasiteed enam polnud. Grill oli omadega suht nirus seisus ja seega oli mul kuni 12ni paev sisustatud. L6unaks olin igatahes omadega vamis ja v6isin uhkusega oma katetood imetleda.

Vaike v6iku sisse ja olin taas valmis lahingusse lendama. Vastaseks osutus seekord aga minust miski 7 korda suurem elukas, milleks oli roheline John Deere'i trakats. Ma muidugi ei suutnud mainimata jatta ka, et ma olen trakatsiga s6itnud ja selle tulemusenaleidsingi ma ennast peagi keset p6ldu suur rull jargi lohisemas. P6llul 6nneks liiklusmarke ega teisi liiklejaid ei olnud ja seega minu arusaamad austraalia vasakpoolsest liiklusest sedakorda takistuseks ei osutunud ning 6htuks oli pool p6ldu siledaks lykatud...

Viie ajal laheb siin juba pimedaks ja ilm koos sellega ka faking jahedaks. Kohalikud 6nneks jagavad matsu ja selleks ajaks, kui kylm tati ninast valja tiris oli vana hea Hilux kohal ja viis mind kuuma duski ja sooja tassikest teed nautima...So far so good!

Lend Austraaliasse ja esimesed paevad siin

Nonii, nahhui! Viimaks ometi mul on miskit asjalikku selle blogiga peale hakata.

Igal juhul on hea uudis see, et ma suutsin oma laisa keha yhes tykis Austraaliasse vedada (kui valja arvata see tykk, mille Agne ara hammustas) ja siiamaani ei ole keegi mind ka maalt veel valja visanud. Eile kyll tuli mingi kummasliselt austraalia numbrilt kone mu mobiilile kuid ma olin sellel ajal pesus ja seega pole halli aimugi, kes see taibu mu eesti numbrile helistada oskas. Loodame, et tegemist ei olnud siiki mingite usinate riigiametnikega, kes kahtlustavad, et mul on seagripp voi mingi teine tore haigus.

Ametnikest raakides tuleb kohe ara mainida, et siin on suht koik asjad yli ametlikud ja juba riiki sisenime on tehtud parajalt tyytyks. Naiteks tuleb deklareerida igasugu erinevad jubinad, mida sa endaga kaasast kannad, alates toiduainetest ja lopetades sulgede ja puust asjadega. Kogu minu lennureisi ainukeseks kaduks oligi see, et usinad ametnikud konfiskeerisid mult paki suitsuvorste, mis mul Eestist oli kaasa voetud, et lennujaamades miskit naksida oleks. Samuti tuleb riiki sisenedes taita miskised paberid oma tervisliku seisundi ja tulekupohjuste ja muu sellise kohta. Seega kindlasti tasuks ennem siiatulekut ka kindlasks teha, kuhu sa elama asud, sest sedasorti infot tahetakse sinult saada.

Lend ise oli faking pikk, aga tanu sellele, et Emiratesi lennukites on igal reisijal isiklik multimeediasysteema kasutada, siis laks aeg onneks suhteliselt kiiresti. Pigem oligi tyyty just lennu esimene pool, kus sai "nautida" Air Balticu lennukeid ja passida mottetult pikka aega Riia ja Istanbuli lennujaamas. Peale seda oli juba suht fun - sai filmi vaadata ja mussi kuulata ja vahepeal veidi und panna ja siis taas filmi vaadata ja mussi kuulata ja mis oli eriti hea, pidevalt tassiti nammasid kolmekaigulisi sooke ette...ja toidud olid lennukitoitude kohta ylihead. Nii, et kui plaan siiapoole tulema hakata, siis soovitan igal juhul Emirates'i.

Kuna mulle tuldi lennujaama vastu ja viidi sugulaste Melbourne'i ligidal pisikeses Sandringhami nimelises linnakeses asuvasse majja, siis mingit jubedat seiklemist mul rohkem kui kahe miljoni elanikuga linnas ei olnud. Teisel ohtul kaisin veidike linna peal omapead seiklemas, aga ka siis ara eksida ei onnestunud, sest vahemasti kesklinn on igati loogiliselt ules ehitatud.

Ainuke asi, mis mu keha ja meeled suhteliselt sassi loi, oli ajavahe. Kehal on jube raske aru saada, et peaks magama minema, kui Eesti aja jargi on kell alles 5, kuigi siinne kell naitab juba sydaood. Isegi kui silma kinni saab, siis paari tunni parast olin ma jalle yleval ja uni tuli alles hommikul seitsme ajal, kui meil oligi normaalne magamaminekuaeg. Praeguseks on olukord juba palju parem ja eile ma magasin suht ok-lt juba. Korra kyll arkasin kella kahe ajal ylesse, aga siis ei passinud ma enam seitsmeni yleval, nagu eelnevad paevad, vaid piirdusin umbes tunnikesega.

Eile sai tehtud pisike roadtripi Melbourne, ymbrusesse. Soitsime mooda rannikut ringi ja uurisime kohalikku loodust ja rannikuaarseid vaikelinnasid. Ilm oli monusalt paikesepaisteline ja ilus, kuigi mitte vaga soe. Ainuke mure oli see, et eile oli mul jube tudu koguaeg peal ja terve tripi istusin suht vaikselt auto tagaistmel ja pyydsin aru saada, mis kuradi parast ma siia ronisin. Tegelt oli tripp ise lahe ja kohad, kus kaisime ilusad. Meenutasid paris palju meie eelmise suhe vahemeretrippi. Kliima ja looduse ning ka muu poolest on Victoria osariik Louna-Prantsusmaale vaga sarnane. Vaga chill seega.

Tana hommikul pakkisin oma kompsud kokku ja kolisime sugulaste maaelamisse...siin on neil miski 300 hektari suurune farm ja hunnik lehmasid. Tiirutasime vana Toyota Hiluxiga siin mooda polde ringi ja hingasime maalohnasid sisse. Ja peab ytlema, et taitsa monusalt rahulik on. Hetkel tundub, et mulle meeldib siin isegi rohkem, kui linnas ja mingiks ajaks saab minust Farmer John ning loodetavasti suudan ma varsti teiste farmeritega sama kiiresti raakida ka. Praegu ei saa ma igal juhul poolest jutust aru, mis nad ajavad, sest sonad ja laused vuravad lihtsalt nii kiiresti nende suust valja. Praegu aga tyundub, et toidulohnad juba tulevad ja kuna maamehe koht on tyhi, siis lahen kiikan, mida meile tana head pakutakse ka...

Ringid, ringid, ringid...

Olete kunagi mõelnud, kus on ringi algus...või siis lõpp? Mööda staadionit võibki jooksma jääda, kuni jalad enam ei kanna ja keha vajub nõrgana kummipurusele jooksurajale, aga ega ring selle pärast otsa ei saa. Ja selliseid lõputuid ringe on meie ümber lõputul hulgal...alates sellest, et elu ise on üks suur ring ja iga päev selles omakorda üks väiksem ring...

Ja kui ring seest millegagi täita, siis moodustab ta omakorda punkti. Kui nüüd need erinevad punktid väikese lapse kombel pliiatsiga nende vahele jooni tõmmates omavahel ühendada võib tulemuseks olla nii seosetu sigrimigri või siis hoopis midagi hoopis põnevamat.

Olulisemad punktid minu rännakul läbi elu hakkavad kajastuma sellel lehel. Enjoy!