Melbourneis omadega j2lle

Hetkel on selline tunne, et v6iks liituda m6ne k2imiskoondisega...tallad l88vad n2dalavahetyusest suht tuld, sest reedest saadik lasin ma m66da Melbourne'i ringi ja proovisin kahe p2eva jooksul kogeda v6imalikult palju erinevaid h2id asju, mida see linn pakkuda suudab.

Kui minu esimesed emotsioonid Melbourne'ist olid suht jahedad...v6i 6igemini neutraalsed, siis peale seda n2dalavahetust on mul yha enam selline tunne, et ma tahaks seal hea meelega kuu v6i paar elada...aga nyyds siis k6igest l2hemalt.

Reedel ajasin ma ennast hommikul suht varakult ylesse ja J. viskas mu rongi peale, mis peale veidi rohkem kui tund aega kestnud vuramist viis minu ja hunniku teisi adratalupoegi linna. Esimese hooga astusin kohe raudteejaama juures asuvast turismikeskusest l2bi ja haarasin sealt kaasa linnakaardi ja veel paar voldikut m2ekeskuste info kohta ja tuiskasin edasi linna peale.

Esimene missioon oli saada oma passi viisatempel, mida mul siiamaani seal ei olnud. Migratsioonibyroo leidmine oli paras peavalu, sest vaatamata sellele, et ma t2nava ilusti ylesse leidsin, ei olnud mul halli aimugi, kus otsas see asutus asub ja nagu ikka sellistel puhkudel alustasin ma oma otsinguid valest kohast ja seet6ttu tiirutasin tykk aega edasi tagasi seal ringi, kuni viimaks keegi hea inimene mulle 6ige suuna k2tte juhatas.

Byroosse j6udes ootasid mind ees juba mingi 30-40 kirju-mirjut, kes samuti olid otsustanud samal p2eval oma asju ajama tulla ja seega m66dusid j2rgnevad tund v6i kaks tuima pannes ja vaadates, kuidas pisikesed (nagu lapsed siis) hiinlased ja indialased ja jumal teab kes, seal m66da saali ringi lasid ja nende emad-isad neid taga ajasid...viimaks vilksatas ekraanil B111 ja ma sain poole minutiga oma kleepsu passi ja v6isin edasi liikuda.

Kuna mul kohalikku pangakaarti ja arvet siinses pangas veel ei olnud, siis j2rgmise asjana tegin selle 2ra ja siis olid mu ametlikud asjad aetud ja v6isin meelelahutuse peale m6tlema hakata. Kell oli juba ysna palju ja kuuest oli kokku lepitud, et saan Warreni ja Moniqu'iga kokku. Seega sisustasin vahepealse aja lihtsalt ringi ukerdades ja astusin tee peal ka paari talvekama myyvasse poodi sisse, kuid seal ma miskit huvitavat paraku ei leidnud...tundub, et paari viimase aastaga on talveteemast ikka veidi siiber juba ette visanud...

Kuuest olin igal juhul kokkulepitud kohal platsis ja varsti saabusid ka minu uued s6psid, ning teekond footy-6htule v6is alata. Enne veel hyppasime yhest kohalikust jaapani restost l2bi ja tegime pisikese eine. Kuna olin Krissele lubanud, et maitsen kindlasti siin tehtud sushit, siis tellisingi yhe korraliku taldrikut2ie ning Krisse kiituseks v6in 8elda, et ta oma toodangut h2benema kyll ei pea...ei j22 see japside omale millegi poolest alla...pigem m6ne koha pealt isegi parem veel.

Jalka6htu ise oli aga v2gev. Kohtusid kaks kohalikku klubi - St. Kilda ja Carlton ja nagu sellistel puhkudel ikka oli vastasseis k6va. Rahvast oli juba minu m6istes ikka murdu kohale vajunud. Tunne oli suht selline, nagu oleks mingile rockkontserdile l2inud, kus mingi yle 50 000 inimese kokku tulnud...meie olime siis St. Kilda toetajad, kuna W. yks mate m2ngis seal ja juhuuu...meie mansa v6itis ka.

Austraalia jalgpall on ise yks parajalt pull m2ng, mis oma olemuselt on kuskil r2gbi ja meie jalka vahel...k6ike reegleid siin ymber seletama ei viitsi hakata, aga ytleme nii, et emotsioone, verd, higi ja pisaraid saab seal kuhjaga n2ha ja erinevalt meie jalgpallist on skoorid kahe- v6i siis ka kolmekohalised, ehk siis sellist asja, et kaks mansat poolteist tundi lihtsalt muru peal palli veeretavad ja v2ravaid ei n2egi, selle m2ngu puhul ei tohiks kyll kunagi juhtuda.

To be continued...sest ma lihtsalt ei viitsi praegu rohkem kribada...