Puudest, rohulibledest ja kohalikest jotadest

Ma v6in vist varsti botaanikaaia direktoriks hakata. Minu farmerikarjaar on kyll hetkel suht ara vajunud ja trakat pole ma juba mitu paeva puutunud, kuid selle asemele on tulnud aiandus ja taimetargaks saamine.

Asi sai alguse paar paeva tagasi, kui meil kais siin yks pikk habemik, kelle nimi oli minu maletamist mooda John. Kui Victorias olid siin mingi 4 kuu eest suured metsatulekahjud, siis need puudutasid otseselt ka seda piirkonda, kus ma olen. Esialgu siia tulles ei saagi aru, et siit suur tuli yle oleks kainud, sest p6llud on taas rohelised. Aga kui vaadata puutyvesid ja p66said, siis on naha, et need on tulest kahjustada saanud ja osad paris maha p6lenud.

Igal juhul kaisime me selle Johniga siin paar tundi mooda metsa ringi ja uurisime, kuidas mets ja metsaalune taimestik peale tuld taastunud on. Pilt oli ysna nukker, sest enamik maast oli suht must, kuid 6nneks siin-seal oli loodus siiski tulest v6itu saanud ja rohelised lehed pistsid oma nina taas maa seest valja. Nagu arvata v6is, kasvas k6ige j6udsamalt miski ohakas, mis on Austraaaliasse sisse toodud taim ja mis nyyd kohalikele parajat peavalu valmistab. Minu ylesandeks oligi igale avastatud ohakale yks sutsakas myrki peale puistada. Ja see riistapuu, millega ma seda tegin oli vaidetavalt mingi lataka leiutis...

Nadala keskpaigas kaisime kahes naabruskonna farmis, kus oli vaikese farmerite kommuuni kokkutulek ja p6hiteemaks olid seemned ja taimed. Kohale oli tulnud yks seemnetark Tim, kellega me siis mooda p6lde ringi lasime ja erinevaid rohuliblesid uurisime. Ytleme nii, et mina tundsin ara v6ilille ja veel paar umbrohtu, aga kuna ilm oli ilus ja ymbritsev loodus samuti, siis igav ei hakanud ja praktiliselt terve paev sai sisustatud.

Yleeile s6itsime magedesse, kus oli yks puukooli moodi asi. Kant ise oli superilus ja megade vaadetega. Meie ei tulnud siia aga vaateid nautima, vaid 500 pisikese puupoisi jargi, kes on plaanis kunagi farmis ara p6lenud puude asemele istutada. Minu jaoks olid jalle k6ik asjad taitsa tume maa ja nii ma siis kuulasingi enamuse ajast lihtsalt, mida teised seal omavahel puuteemadel raakisid. Ohtul v6tsin igal juhul s6naraamatu lahti ja yritasin selgusele saada, mis puud meil Eestis yldse kasvavad, sest esimese hooga ei tulnud mul peale tamme ja manni yhtegi meelde, kui keegi kysima hakkas...

Eile siis sain labida, karu, kirve ja kirka kaenlasse haarata ja pool paeva ise aias ringi mytata. Ilm oli sedakorda taas megailus ja iga hetkega hakkas aina palavam, kuid kuna tegevus oli iseenesest lihtne ja varskes 6hus olemise vastu polnud mul midagi, siis laks aeg kiiresti ja 6htuks oli hunnik asju ara tehtud ning ma v6isin ennast premeerida pisikese veini ja m6nusa kohutaiega.

Ah jaa, kui ma siin vahepeal juba tundsin, et mingit actionit ei toimu, siis yleeile ajas J. mind keset und ylesse ja ytles, et miski v66ras mees on valjas ja akki ma laheks ja uuriks, mis ta tahab. Ma ei saanu esimese hooga ausalt oeldes mitte midagi aru, kuid ajasin endale siiski riided selga ja laksin asja uurima. Esialgu ei olnud kedagi naha, aga kui ma hyydsin, siis ilmus nurga tagant jooksujalu yks veidike kakerdav lyhike onku valja. Ma kaskisin tal paigal pysida ja ausalt hingelt ara raakida, et mis asjus ta siia tuli. Ega ma oma kysimustele mingit adekvaatset vastust ei saanud ja kuna B. oli ka politsei igaks juhuks juba valja kutsunud, siis ytlesin vennikesele, et hakaku astuma v6i siis viib politsei ta minema ja laksin tuppa sooja tagasi. M6ne minuti parast olidki politseinikud kohal ja v6tsid veidi vasinud onku endaga kaasa ja viisid tema ka kuhugi soojemasse kohta tudule...