Nagu juba ytlesin, oli sitaks lahe...ja nagu k6ik asjad olid lahedad...Teine p2ev algas sellega, et l2ksime kolmekesi Brundwick Street'ile hommikus88ki s88ma. W. ja M. viisin mind mingisse eriti lahedasse kohvikusse, kus k6ik kelnerid n2gid siuksed m6nusad lipsu, valge s2rgi ja musta vestiga jotad v2lja ja yldse oli kogu 6hustik selline m6nusalt pohhuistlik.
Terve see t2nav on selline korraliku kiiksuga, t2is pisikesi kohvikuid ja poode, kus myyakse igasugu kahtlast kraami, mida t6en2oliselt kuskilt mujalt maailmas osta ei saa. Enamik rahvast olid sellised kunstnikutyypi tegeleased, kellel oli savi seitse, mis p2ev v6i mis kell on ja, kes Ameerikas parasjagu president on...igati lahe seltskond seega.
Minu vaieldamatu lemmikkoht oli kunstnike turg, kus see kirju seltskond siis oma meisterdatud imevigureid myys. Seal v6is ikka eriti naljakaid asju n2ha ja ilusaid samuti...Eriti chill oli see, et inimesed olid seal megas6bralikud ja ei l2inud kaua aega, kui ma kahe vabatahtlikuga, kes seal orbude heaks fotosid myysid, jutusoone peale sattusin ja l6ppes see sellega, et nad kutsusid mind 6htul miskisele peole. Kuna W. ka ytles, et ma v6in vabalt veel nende juurde j22da, kui tahan, siis oli otsus tehtud ja 6htu sisustatud.
Vahepeal l2ksid teised koida 2ra ja mina kimasin yksi kesklinna, sest just sel p2eval avati rahvuslikus galeriis Dali` n2itus ja mina kui vana teada-tuntud kunstihuviline ju lihtsalt pidin seal kohal olema...ja tegelt ei kahetse kyll, et l2ksin...
Et p2ev eriti h2sti l6peks, siis n2gin 6htul pitsarestos veer yhte eriti nummit tydrukut, kes terve 6htu armsasti naeratas ja seej2rel leidsin peale pisikest seiklemist ka selle pubi ylesse, kus see pidu toimus, kuhu mind p2eval oli kutsutud ning ylej22nud 6htu m66dus mussi kuulates, tantsutydrukuid vaadates, kohalikku 6lli degusteerides ja oma tutvusringkonda suurendades...mmmm...m6nus koht see Melbourne tegelt ikka...aga t2na ostsin pileti Townsville'i ja esmasp2eva 6htuks olen juba seal...plaane on hetkel null ja eks n2is, mis seal juhtuma hakkab...sooja on seal igal juhul +27 ja ookean kohe kylje all nii et igav ei tohiks hakata.
Ahjaa, ma n2gin kaamelit siin yksp2ev ju...passis keset p6ldu kuskil kylavahel...norm maa see Austraalia ikka...kunagi ei tea, kes j2rgmise kurvi tagant vastu vaatab.
Wednesday, June 17, 2009
Sunday, June 14, 2009
Melbourneis omadega j2lle
Hetkel on selline tunne, et v6iks liituda m6ne k2imiskoondisega...tallad l88vad n2dalavahetyusest suht tuld, sest reedest saadik lasin ma m66da Melbourne'i ringi ja proovisin kahe p2eva jooksul kogeda v6imalikult palju erinevaid h2id asju, mida see linn pakkuda suudab.
Kui minu esimesed emotsioonid Melbourne'ist olid suht jahedad...v6i 6igemini neutraalsed, siis peale seda n2dalavahetust on mul yha enam selline tunne, et ma tahaks seal hea meelega kuu v6i paar elada...aga nyyds siis k6igest l2hemalt.
Reedel ajasin ma ennast hommikul suht varakult ylesse ja J. viskas mu rongi peale, mis peale veidi rohkem kui tund aega kestnud vuramist viis minu ja hunniku teisi adratalupoegi linna. Esimese hooga astusin kohe raudteejaama juures asuvast turismikeskusest l2bi ja haarasin sealt kaasa linnakaardi ja veel paar voldikut m2ekeskuste info kohta ja tuiskasin edasi linna peale.
Esimene missioon oli saada oma passi viisatempel, mida mul siiamaani seal ei olnud. Migratsioonibyroo leidmine oli paras peavalu, sest vaatamata sellele, et ma t2nava ilusti ylesse leidsin, ei olnud mul halli aimugi, kus otsas see asutus asub ja nagu ikka sellistel puhkudel alustasin ma oma otsinguid valest kohast ja seet6ttu tiirutasin tykk aega edasi tagasi seal ringi, kuni viimaks keegi hea inimene mulle 6ige suuna k2tte juhatas.
Byroosse j6udes ootasid mind ees juba mingi 30-40 kirju-mirjut, kes samuti olid otsustanud samal p2eval oma asju ajama tulla ja seega m66dusid j2rgnevad tund v6i kaks tuima pannes ja vaadates, kuidas pisikesed (nagu lapsed siis) hiinlased ja indialased ja jumal teab kes, seal m66da saali ringi lasid ja nende emad-isad neid taga ajasid...viimaks vilksatas ekraanil B111 ja ma sain poole minutiga oma kleepsu passi ja v6isin edasi liikuda.
Kuna mul kohalikku pangakaarti ja arvet siinses pangas veel ei olnud, siis j2rgmise asjana tegin selle 2ra ja siis olid mu ametlikud asjad aetud ja v6isin meelelahutuse peale m6tlema hakata. Kell oli juba ysna palju ja kuuest oli kokku lepitud, et saan Warreni ja Moniqu'iga kokku. Seega sisustasin vahepealse aja lihtsalt ringi ukerdades ja astusin tee peal ka paari talvekama myyvasse poodi sisse, kuid seal ma miskit huvitavat paraku ei leidnud...tundub, et paari viimase aastaga on talveteemast ikka veidi siiber juba ette visanud...
Kuuest olin igal juhul kokkulepitud kohal platsis ja varsti saabusid ka minu uued s6psid, ning teekond footy-6htule v6is alata. Enne veel hyppasime yhest kohalikust jaapani restost l2bi ja tegime pisikese eine. Kuna olin Krissele lubanud, et maitsen kindlasti siin tehtud sushit, siis tellisingi yhe korraliku taldrikut2ie ning Krisse kiituseks v6in 8elda, et ta oma toodangut h2benema kyll ei pea...ei j22 see japside omale millegi poolest alla...pigem m6ne koha pealt isegi parem veel.
Jalka6htu ise oli aga v2gev. Kohtusid kaks kohalikku klubi - St. Kilda ja Carlton ja nagu sellistel puhkudel ikka oli vastasseis k6va. Rahvast oli juba minu m6istes ikka murdu kohale vajunud. Tunne oli suht selline, nagu oleks mingile rockkontserdile l2inud, kus mingi yle 50 000 inimese kokku tulnud...meie olime siis St. Kilda toetajad, kuna W. yks mate m2ngis seal ja juhuuu...meie mansa v6itis ka.
Austraalia jalgpall on ise yks parajalt pull m2ng, mis oma olemuselt on kuskil r2gbi ja meie jalka vahel...k6ike reegleid siin ymber seletama ei viitsi hakata, aga ytleme nii, et emotsioone, verd, higi ja pisaraid saab seal kuhjaga n2ha ja erinevalt meie jalgpallist on skoorid kahe- v6i siis ka kolmekohalised, ehk siis sellist asja, et kaks mansat poolteist tundi lihtsalt muru peal palli veeretavad ja v2ravaid ei n2egi, selle m2ngu puhul ei tohiks kyll kunagi juhtuda.
To be continued...sest ma lihtsalt ei viitsi praegu rohkem kribada...
Kui minu esimesed emotsioonid Melbourne'ist olid suht jahedad...v6i 6igemini neutraalsed, siis peale seda n2dalavahetust on mul yha enam selline tunne, et ma tahaks seal hea meelega kuu v6i paar elada...aga nyyds siis k6igest l2hemalt.
Reedel ajasin ma ennast hommikul suht varakult ylesse ja J. viskas mu rongi peale, mis peale veidi rohkem kui tund aega kestnud vuramist viis minu ja hunniku teisi adratalupoegi linna. Esimese hooga astusin kohe raudteejaama juures asuvast turismikeskusest l2bi ja haarasin sealt kaasa linnakaardi ja veel paar voldikut m2ekeskuste info kohta ja tuiskasin edasi linna peale.
Esimene missioon oli saada oma passi viisatempel, mida mul siiamaani seal ei olnud. Migratsioonibyroo leidmine oli paras peavalu, sest vaatamata sellele, et ma t2nava ilusti ylesse leidsin, ei olnud mul halli aimugi, kus otsas see asutus asub ja nagu ikka sellistel puhkudel alustasin ma oma otsinguid valest kohast ja seet6ttu tiirutasin tykk aega edasi tagasi seal ringi, kuni viimaks keegi hea inimene mulle 6ige suuna k2tte juhatas.
Byroosse j6udes ootasid mind ees juba mingi 30-40 kirju-mirjut, kes samuti olid otsustanud samal p2eval oma asju ajama tulla ja seega m66dusid j2rgnevad tund v6i kaks tuima pannes ja vaadates, kuidas pisikesed (nagu lapsed siis) hiinlased ja indialased ja jumal teab kes, seal m66da saali ringi lasid ja nende emad-isad neid taga ajasid...viimaks vilksatas ekraanil B111 ja ma sain poole minutiga oma kleepsu passi ja v6isin edasi liikuda.
Kuna mul kohalikku pangakaarti ja arvet siinses pangas veel ei olnud, siis j2rgmise asjana tegin selle 2ra ja siis olid mu ametlikud asjad aetud ja v6isin meelelahutuse peale m6tlema hakata. Kell oli juba ysna palju ja kuuest oli kokku lepitud, et saan Warreni ja Moniqu'iga kokku. Seega sisustasin vahepealse aja lihtsalt ringi ukerdades ja astusin tee peal ka paari talvekama myyvasse poodi sisse, kuid seal ma miskit huvitavat paraku ei leidnud...tundub, et paari viimase aastaga on talveteemast ikka veidi siiber juba ette visanud...
Kuuest olin igal juhul kokkulepitud kohal platsis ja varsti saabusid ka minu uued s6psid, ning teekond footy-6htule v6is alata. Enne veel hyppasime yhest kohalikust jaapani restost l2bi ja tegime pisikese eine. Kuna olin Krissele lubanud, et maitsen kindlasti siin tehtud sushit, siis tellisingi yhe korraliku taldrikut2ie ning Krisse kiituseks v6in 8elda, et ta oma toodangut h2benema kyll ei pea...ei j22 see japside omale millegi poolest alla...pigem m6ne koha pealt isegi parem veel.
Jalka6htu ise oli aga v2gev. Kohtusid kaks kohalikku klubi - St. Kilda ja Carlton ja nagu sellistel puhkudel ikka oli vastasseis k6va. Rahvast oli juba minu m6istes ikka murdu kohale vajunud. Tunne oli suht selline, nagu oleks mingile rockkontserdile l2inud, kus mingi yle 50 000 inimese kokku tulnud...meie olime siis St. Kilda toetajad, kuna W. yks mate m2ngis seal ja juhuuu...meie mansa v6itis ka.
Austraalia jalgpall on ise yks parajalt pull m2ng, mis oma olemuselt on kuskil r2gbi ja meie jalka vahel...k6ike reegleid siin ymber seletama ei viitsi hakata, aga ytleme nii, et emotsioone, verd, higi ja pisaraid saab seal kuhjaga n2ha ja erinevalt meie jalgpallist on skoorid kahe- v6i siis ka kolmekohalised, ehk siis sellist asja, et kaks mansat poolteist tundi lihtsalt muru peal palli veeretavad ja v2ravaid ei n2egi, selle m2ngu puhul ei tohiks kyll kunagi juhtuda.
To be continued...sest ma lihtsalt ei viitsi praegu rohkem kribada...
Wednesday, June 10, 2009
Lumi tuli maha
Nag tegelt kaa...hommikul kui aknast v2lja vaatasin, siis m2gede tipud olid lume all. Suht kreisi igal juhul ja nii palju kui ma nyyd uudiseid telekast n2inud olen, siis on k6rgemal veel rohkem lund ja ikka suhteliselt palju. Halb uudis on aga see, et hetke seisuga v2hemalt tundub, et suusakuurortid on oma neegrikarja suutnud selleks talveks kokku ajada ja minu laialisaadetud cv-d on senimaani ainult niipalju vastukaja tekitanud, et yhest keskusest 8eldi, et neil on praegu k6ik kohad t2idetud.
Kuna ilm kisub aina kylmemaks ja m2rjemaks ning erilist lootust ei paista olevat, et kuskil keskuses mingi tegevus mind ootamas on, siis on yha enam m6ttes plaan oma seljakott vajalikku kraami t2is toppida ja kuhugi sooja siirduda. See n2dal ootab mind veel ees 2 p2eva Melbourne'is, kuhu ma yhe B. sugulasega l2hen austraalia jalgpalli ehk siis footyt vaatama ja saan ka omaette veidi linnas ringi seigelda ja turisti m2ngida. J2rgmine n2dal igal juhul otsustan, mis edasi teen ja kuhu poole ning kuidas ma edasi liigun. Praegu tunduvad ilma poolest k6ige ahvatlevamad p6hjapoolsed alad, kus p2evane temperatuur on kusagil +30 kandis, mis tundub siin v2risedes kuradi ahvatlev.
Kuna ilm kisub aina kylmemaks ja m2rjemaks ning erilist lootust ei paista olevat, et kuskil keskuses mingi tegevus mind ootamas on, siis on yha enam m6ttes plaan oma seljakott vajalikku kraami t2is toppida ja kuhugi sooja siirduda. See n2dal ootab mind veel ees 2 p2eva Melbourne'is, kuhu ma yhe B. sugulasega l2hen austraalia jalgpalli ehk siis footyt vaatama ja saan ka omaette veidi linnas ringi seigelda ja turisti m2ngida. J2rgmine n2dal igal juhul otsustan, mis edasi teen ja kuhu poole ning kuidas ma edasi liigun. Praegu tunduvad ilma poolest k6ige ahvatlevamad p6hjapoolsed alad, kus p2evane temperatuur on kusagil +30 kandis, mis tundub siin v2risedes kuradi ahvatlev.
Saturday, June 6, 2009
Puudest, rohulibledest ja kohalikest jotadest
Ma v6in vist varsti botaanikaaia direktoriks hakata. Minu farmerikarjaar on kyll hetkel suht ara vajunud ja trakat pole ma juba mitu paeva puutunud, kuid selle asemele on tulnud aiandus ja taimetargaks saamine.
Asi sai alguse paar paeva tagasi, kui meil kais siin yks pikk habemik, kelle nimi oli minu maletamist mooda John. Kui Victorias olid siin mingi 4 kuu eest suured metsatulekahjud, siis need puudutasid otseselt ka seda piirkonda, kus ma olen. Esialgu siia tulles ei saagi aru, et siit suur tuli yle oleks kainud, sest p6llud on taas rohelised. Aga kui vaadata puutyvesid ja p66said, siis on naha, et need on tulest kahjustada saanud ja osad paris maha p6lenud.
Igal juhul kaisime me selle Johniga siin paar tundi mooda metsa ringi ja uurisime, kuidas mets ja metsaalune taimestik peale tuld taastunud on. Pilt oli ysna nukker, sest enamik maast oli suht must, kuid 6nneks siin-seal oli loodus siiski tulest v6itu saanud ja rohelised lehed pistsid oma nina taas maa seest valja. Nagu arvata v6is, kasvas k6ige j6udsamalt miski ohakas, mis on Austraaaliasse sisse toodud taim ja mis nyyd kohalikele parajat peavalu valmistab. Minu ylesandeks oligi igale avastatud ohakale yks sutsakas myrki peale puistada. Ja see riistapuu, millega ma seda tegin oli vaidetavalt mingi lataka leiutis...
Nadala keskpaigas kaisime kahes naabruskonna farmis, kus oli vaikese farmerite kommuuni kokkutulek ja p6hiteemaks olid seemned ja taimed. Kohale oli tulnud yks seemnetark Tim, kellega me siis mooda p6lde ringi lasime ja erinevaid rohuliblesid uurisime. Ytleme nii, et mina tundsin ara v6ilille ja veel paar umbrohtu, aga kuna ilm oli ilus ja ymbritsev loodus samuti, siis igav ei hakanud ja praktiliselt terve paev sai sisustatud.
Yleeile s6itsime magedesse, kus oli yks puukooli moodi asi. Kant ise oli superilus ja megade vaadetega. Meie ei tulnud siia aga vaateid nautima, vaid 500 pisikese puupoisi jargi, kes on plaanis kunagi farmis ara p6lenud puude asemele istutada. Minu jaoks olid jalle k6ik asjad taitsa tume maa ja nii ma siis kuulasingi enamuse ajast lihtsalt, mida teised seal omavahel puuteemadel raakisid. Ohtul v6tsin igal juhul s6naraamatu lahti ja yritasin selgusele saada, mis puud meil Eestis yldse kasvavad, sest esimese hooga ei tulnud mul peale tamme ja manni yhtegi meelde, kui keegi kysima hakkas...
Eile siis sain labida, karu, kirve ja kirka kaenlasse haarata ja pool paeva ise aias ringi mytata. Ilm oli sedakorda taas megailus ja iga hetkega hakkas aina palavam, kuid kuna tegevus oli iseenesest lihtne ja varskes 6hus olemise vastu polnud mul midagi, siis laks aeg kiiresti ja 6htuks oli hunnik asju ara tehtud ning ma v6isin ennast premeerida pisikese veini ja m6nusa kohutaiega.
Ah jaa, kui ma siin vahepeal juba tundsin, et mingit actionit ei toimu, siis yleeile ajas J. mind keset und ylesse ja ytles, et miski v66ras mees on valjas ja akki ma laheks ja uuriks, mis ta tahab. Ma ei saanu esimese hooga ausalt oeldes mitte midagi aru, kuid ajasin endale siiski riided selga ja laksin asja uurima. Esialgu ei olnud kedagi naha, aga kui ma hyydsin, siis ilmus nurga tagant jooksujalu yks veidike kakerdav lyhike onku valja. Ma kaskisin tal paigal pysida ja ausalt hingelt ara raakida, et mis asjus ta siia tuli. Ega ma oma kysimustele mingit adekvaatset vastust ei saanud ja kuna B. oli ka politsei igaks juhuks juba valja kutsunud, siis ytlesin vennikesele, et hakaku astuma v6i siis viib politsei ta minema ja laksin tuppa sooja tagasi. M6ne minuti parast olidki politseinikud kohal ja v6tsid veidi vasinud onku endaga kaasa ja viisid tema ka kuhugi soojemasse kohta tudule...
Asi sai alguse paar paeva tagasi, kui meil kais siin yks pikk habemik, kelle nimi oli minu maletamist mooda John. Kui Victorias olid siin mingi 4 kuu eest suured metsatulekahjud, siis need puudutasid otseselt ka seda piirkonda, kus ma olen. Esialgu siia tulles ei saagi aru, et siit suur tuli yle oleks kainud, sest p6llud on taas rohelised. Aga kui vaadata puutyvesid ja p66said, siis on naha, et need on tulest kahjustada saanud ja osad paris maha p6lenud.
Igal juhul kaisime me selle Johniga siin paar tundi mooda metsa ringi ja uurisime, kuidas mets ja metsaalune taimestik peale tuld taastunud on. Pilt oli ysna nukker, sest enamik maast oli suht must, kuid 6nneks siin-seal oli loodus siiski tulest v6itu saanud ja rohelised lehed pistsid oma nina taas maa seest valja. Nagu arvata v6is, kasvas k6ige j6udsamalt miski ohakas, mis on Austraaaliasse sisse toodud taim ja mis nyyd kohalikele parajat peavalu valmistab. Minu ylesandeks oligi igale avastatud ohakale yks sutsakas myrki peale puistada. Ja see riistapuu, millega ma seda tegin oli vaidetavalt mingi lataka leiutis...
Nadala keskpaigas kaisime kahes naabruskonna farmis, kus oli vaikese farmerite kommuuni kokkutulek ja p6hiteemaks olid seemned ja taimed. Kohale oli tulnud yks seemnetark Tim, kellega me siis mooda p6lde ringi lasime ja erinevaid rohuliblesid uurisime. Ytleme nii, et mina tundsin ara v6ilille ja veel paar umbrohtu, aga kuna ilm oli ilus ja ymbritsev loodus samuti, siis igav ei hakanud ja praktiliselt terve paev sai sisustatud.
Yleeile s6itsime magedesse, kus oli yks puukooli moodi asi. Kant ise oli superilus ja megade vaadetega. Meie ei tulnud siia aga vaateid nautima, vaid 500 pisikese puupoisi jargi, kes on plaanis kunagi farmis ara p6lenud puude asemele istutada. Minu jaoks olid jalle k6ik asjad taitsa tume maa ja nii ma siis kuulasingi enamuse ajast lihtsalt, mida teised seal omavahel puuteemadel raakisid. Ohtul v6tsin igal juhul s6naraamatu lahti ja yritasin selgusele saada, mis puud meil Eestis yldse kasvavad, sest esimese hooga ei tulnud mul peale tamme ja manni yhtegi meelde, kui keegi kysima hakkas...
Eile siis sain labida, karu, kirve ja kirka kaenlasse haarata ja pool paeva ise aias ringi mytata. Ilm oli sedakorda taas megailus ja iga hetkega hakkas aina palavam, kuid kuna tegevus oli iseenesest lihtne ja varskes 6hus olemise vastu polnud mul midagi, siis laks aeg kiiresti ja 6htuks oli hunnik asju ara tehtud ning ma v6isin ennast premeerida pisikese veini ja m6nusa kohutaiega.
Ah jaa, kui ma siin vahepeal juba tundsin, et mingit actionit ei toimu, siis yleeile ajas J. mind keset und ylesse ja ytles, et miski v66ras mees on valjas ja akki ma laheks ja uuriks, mis ta tahab. Ma ei saanu esimese hooga ausalt oeldes mitte midagi aru, kuid ajasin endale siiski riided selga ja laksin asja uurima. Esialgu ei olnud kedagi naha, aga kui ma hyydsin, siis ilmus nurga tagant jooksujalu yks veidike kakerdav lyhike onku valja. Ma kaskisin tal paigal pysida ja ausalt hingelt ara raakida, et mis asjus ta siia tuli. Ega ma oma kysimustele mingit adekvaatset vastust ei saanud ja kuna B. oli ka politsei igaks juhuks juba valja kutsunud, siis ytlesin vennikesele, et hakaku astuma v6i siis viib politsei ta minema ja laksin tuppa sooja tagasi. M6ne minuti parast olidki politseinikud kohal ja v6tsid veidi vasinud onku endaga kaasa ja viisid tema ka kuhugi soojemasse kohta tudule...
Friday, June 5, 2009
Lumest, magedest ja suurte prillidega onkust
Nyyd on juba tiba rohkem kui nadal Aussies oldud ja elu on kuidagi jube rahulikuks lainud. Olen siin ymbruskonna pisikeste linnade ja kyladega tutvunud ja kohalikku kaarti k6vasti uurinud ning vaikselt hakkab tunduma, et ega siin praegusel aastaajal enam midagi vaga tarka teha ei ole. Ainukeseks variandiks oleks veel see, kui saaks kuhugi suusakeskusesse toole. Tegin tana endale kohaliku numbri ja l6petasin CV ara ning saatsin osadesse kohtadesse juba laiali ka. Kuna praegu miski kuninganna synnipaev ja ka esmaspaev sellega seoses vaba paev, siis vaevalt, et ma nii pea veel mingit vastukaja saan.
Maed on siin suht lahedal. Kohe meie farmi korval on pisikesed kynkad, millel k6rgust tiba yle kolmesaja meetri, kuid mida edasi ida poole, seda k6rgemaks maed lahevad ja ulatuvad l6puks tiba rohkem kui 2000 meetrini. Esimene maekeskus on meist umbes 80 km kaugusel. Suuremateni on kyll rohkem maad, aga seal on ka tegevust rohkem ja raudselt tahaks ennem juba kuhugi sinnapole saada. Selle nadalavahetusega algab siin iseenesest ka ametlikult talvehooaeg. Lund veel kyll kuskil naha ei ole, aga kohalike s6nul ei ole see takistuseks...eks see vist rohkem mingi kaval arin6ks ole, et pyhade ajal rahvas keskustesse kokku ajada ja neilt hunnik rulli katte saada.
Igal juhul olen siis nyyd lahiajal sellel lainel, et miski tegevus endale Victoria osariiki leida. Ja kui sellest asja ei peaks saama, siis arvatavasti pakin kola kokku ja seiklen kuskile, kus soojem...suve poole v6ib taitsa moelda siiapoole tagasituleku peale, sest tegelt on kant ilus ja sooja saabudes on siin ysna lihtne ka miskit hooajatood saada.
Ja k6igile poliitikahuvilistele teadaanne, et Austraalia sai endale uue kaitseministri tana. Miskise jubedamalt suurte prillidega onku, kelle nime ma ei maleta...mul nimedega yldse mingi kahtlane teema...iga paev kedagi tutvustatakse, aga alati on 6htuks praktiliselt k6ik need nimed meelest lainud...
Maed on siin suht lahedal. Kohe meie farmi korval on pisikesed kynkad, millel k6rgust tiba yle kolmesaja meetri, kuid mida edasi ida poole, seda k6rgemaks maed lahevad ja ulatuvad l6puks tiba rohkem kui 2000 meetrini. Esimene maekeskus on meist umbes 80 km kaugusel. Suuremateni on kyll rohkem maad, aga seal on ka tegevust rohkem ja raudselt tahaks ennem juba kuhugi sinnapole saada. Selle nadalavahetusega algab siin iseenesest ka ametlikult talvehooaeg. Lund veel kyll kuskil naha ei ole, aga kohalike s6nul ei ole see takistuseks...eks see vist rohkem mingi kaval arin6ks ole, et pyhade ajal rahvas keskustesse kokku ajada ja neilt hunnik rulli katte saada.
Igal juhul olen siis nyyd lahiajal sellel lainel, et miski tegevus endale Victoria osariiki leida. Ja kui sellest asja ei peaks saama, siis arvatavasti pakin kola kokku ja seiklen kuskile, kus soojem...suve poole v6ib taitsa moelda siiapoole tagasituleku peale, sest tegelt on kant ilus ja sooja saabudes on siin ysna lihtne ka miskit hooajatood saada.
Ja k6igile poliitikahuvilistele teadaanne, et Austraalia sai endale uue kaitseministri tana. Miskise jubedamalt suurte prillidega onku, kelle nime ma ei maleta...mul nimedega yldse mingi kahtlane teema...iga paev kedagi tutvustatakse, aga alati on 6htuks praktiliselt k6ik need nimed meelest lainud...
Tuesday, June 2, 2009
Vombat Vollist ja elust-olust
Mul on praega jube lambaropsimaitse suus veel, sest olgem ausad, lammast on nunnu eemalt vaadata kyll ju ja ehk isegi on tore tema pead paitada, aga suhu teda kyll toppida ei synni. Igal juhul pakuti mulle miskit lammast maitsta just ja mul kaivad siiamaani kylmajudinad labi kere, kui ma selle peale m6tlen.
Aga see selleks...kui see lambateema just k6rvale jatta, siis muidu on kaike kunnossa, nagu meie kallid naabrid armastavad oelda. Traktoriga olen juba vana semu ja kui esimesed paevad sai vaikselt ringi kruiisitud, siis nyyd kiman juba klots p6hjas. Hiluxiga sain ka vahepeal veidi lahedasemaks ja kui eile lasti mul sellega siin paar korda farmiteid proovida, siis tana visati v6tmed katte ja saadeti kohalikku asulasse miskeid aiaposte tooma. Paris fun oli...terve tee korrutasin endamisi, et ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma...ja j6udsin elusalt tagasi.
Kui siiamaani olid ainukesteks kohalikeks loomadeks, keda ma trehvanud olin, kolm kohalikku rotti, kes Melbourne'i raudteejaama taga oma asju ajasid, siis nyyd olen ma tuttav ka yhe vombatiga. Tegelt olen teda juba kaks korda nainud. Tundub, et tegemist on yhe ja sama lolli Volliga, kes vanadusest segi kamminud ja nyyd passib tyhja kuskil pollu peal ja ei jaga maast ega ilmast midagi. Muidu pidid nad pimedas ringi laskma ja valges ennast eriti ei naita.
Vombat ise on siuke miski kopra suurune elukas, kellele hullult meeldib auke kaevata. Ytleme nii, et kui meile ei meeldi mutionu augud ja kaigud, siis need on Volli tehtud miinivaljade k6rval poisikesed. Kui ma trakaga peaks yhte neist kogemata sisse p6rutama, siis l6ppeks see nali minu jaoks arvatavasti rool maos ja nina kuklas.
Ahjaa, see farm, kus ma praegu pesitsen on siukse vageva nimega, nagu Amfiteatri farm...Nagu mulle oeldi, tuleb nimi sellest, et meid ymbritsevad yhest kyljest Eesti m6istes ysna k6rged maed ja seega meenutab koht oma olemuselt antiigiaegset teatrit...loodame siis, et mina siin teatris miskit tola ei pea mangima.
Aga see selleks...kui see lambateema just k6rvale jatta, siis muidu on kaike kunnossa, nagu meie kallid naabrid armastavad oelda. Traktoriga olen juba vana semu ja kui esimesed paevad sai vaikselt ringi kruiisitud, siis nyyd kiman juba klots p6hjas. Hiluxiga sain ka vahepeal veidi lahedasemaks ja kui eile lasti mul sellega siin paar korda farmiteid proovida, siis tana visati v6tmed katte ja saadeti kohalikku asulasse miskeid aiaposte tooma. Paris fun oli...terve tee korrutasin endamisi, et ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma...ja j6udsin elusalt tagasi.
Kui siiamaani olid ainukesteks kohalikeks loomadeks, keda ma trehvanud olin, kolm kohalikku rotti, kes Melbourne'i raudteejaama taga oma asju ajasid, siis nyyd olen ma tuttav ka yhe vombatiga. Tegelt olen teda juba kaks korda nainud. Tundub, et tegemist on yhe ja sama lolli Volliga, kes vanadusest segi kamminud ja nyyd passib tyhja kuskil pollu peal ja ei jaga maast ega ilmast midagi. Muidu pidid nad pimedas ringi laskma ja valges ennast eriti ei naita.
Vombat ise on siuke miski kopra suurune elukas, kellele hullult meeldib auke kaevata. Ytleme nii, et kui meile ei meeldi mutionu augud ja kaigud, siis need on Volli tehtud miinivaljade k6rval poisikesed. Kui ma trakaga peaks yhte neist kogemata sisse p6rutama, siis l6ppeks see nali minu jaoks arvatavasti rool maos ja nina kuklas.
Ahjaa, see farm, kus ma praegu pesitsen on siukse vageva nimega, nagu Amfiteatri farm...Nagu mulle oeldi, tuleb nimi sellest, et meid ymbritsevad yhest kyljest Eesti m6istes ysna k6rged maed ja seega meenutab koht oma olemuselt antiigiaegset teatrit...loodame siis, et mina siin teatris miskit tola ei pea mangima.
Subscribe to:
Posts (Atom)
