No adra ma tegelt m6tlesin valja, aga ega palju puudu ka ei jaanud. Hommik algas igal juhul tiba hiljem, kui korralikule farmerile kohane, aga kuna on pyhapaev ja minu unega on veel lood suhteliselt segased, siis annan endale andeks selle. Igal juhul kymne ajal ajas lehmade ammumine ja vareste kraaksumine mind ylesse ja peale korralikku sahmakat vett nakku sain ma pildi ette ja tegin pisikese eine.
Peale seda asusin ma ome esimese suurema ettev6tmise kallale, ehk siis haarasin harjad ja lapid ja ambri kaenlasse ja asusin gaasigrilli puhastama. Olin Jaanettele ja Bruce'le lubanud selle asja ara teha ja kuna farmer peab oma s6na pidama, siis tagasiteed enam polnud. Grill oli omadega suht nirus seisus ja seega oli mul kuni 12ni paev sisustatud. L6unaks olin igatahes omadega vamis ja v6isin uhkusega oma katetood imetleda.
Vaike v6iku sisse ja olin taas valmis lahingusse lendama. Vastaseks osutus seekord aga minust miski 7 korda suurem elukas, milleks oli roheline John Deere'i trakats. Ma muidugi ei suutnud mainimata jatta ka, et ma olen trakatsiga s6itnud ja selle tulemusenaleidsingi ma ennast peagi keset p6ldu suur rull jargi lohisemas. P6llul 6nneks liiklusmarke ega teisi liiklejaid ei olnud ja seega minu arusaamad austraalia vasakpoolsest liiklusest sedakorda takistuseks ei osutunud ning 6htuks oli pool p6ldu siledaks lykatud...
Viie ajal laheb siin juba pimedaks ja ilm koos sellega ka faking jahedaks. Kohalikud 6nneks jagavad matsu ja selleks ajaks, kui kylm tati ninast valja tiris oli vana hea Hilux kohal ja viis mind kuuma duski ja sooja tassikest teed nautima...So far so good!
Sunday, May 31, 2009
Saturday, May 30, 2009
Lend Austraaliasse ja esimesed paevad siin
Nonii, nahhui! Viimaks ometi mul on miskit asjalikku selle blogiga peale hakata.
Igal juhul on hea uudis see, et ma suutsin oma laisa keha yhes tykis Austraaliasse vedada (kui valja arvata see tykk, mille Agne ara hammustas) ja siiamaani ei ole keegi mind ka maalt veel valja visanud. Eile kyll tuli mingi kummasliselt austraalia numbrilt kone mu mobiilile kuid ma olin sellel ajal pesus ja seega pole halli aimugi, kes see taibu mu eesti numbrile helistada oskas. Loodame, et tegemist ei olnud siiki mingite usinate riigiametnikega, kes kahtlustavad, et mul on seagripp voi mingi teine tore haigus.
Ametnikest raakides tuleb kohe ara mainida, et siin on suht koik asjad yli ametlikud ja juba riiki sisenime on tehtud parajalt tyytyks. Naiteks tuleb deklareerida igasugu erinevad jubinad, mida sa endaga kaasast kannad, alates toiduainetest ja lopetades sulgede ja puust asjadega. Kogu minu lennureisi ainukeseks kaduks oligi see, et usinad ametnikud konfiskeerisid mult paki suitsuvorste, mis mul Eestist oli kaasa voetud, et lennujaamades miskit naksida oleks. Samuti tuleb riiki sisenedes taita miskised paberid oma tervisliku seisundi ja tulekupohjuste ja muu sellise kohta. Seega kindlasti tasuks ennem siiatulekut ka kindlasks teha, kuhu sa elama asud, sest sedasorti infot tahetakse sinult saada.
Lend ise oli faking pikk, aga tanu sellele, et Emiratesi lennukites on igal reisijal isiklik multimeediasysteema kasutada, siis laks aeg onneks suhteliselt kiiresti. Pigem oligi tyyty just lennu esimene pool, kus sai "nautida" Air Balticu lennukeid ja passida mottetult pikka aega Riia ja Istanbuli lennujaamas. Peale seda oli juba suht fun - sai filmi vaadata ja mussi kuulata ja vahepeal veidi und panna ja siis taas filmi vaadata ja mussi kuulata ja mis oli eriti hea, pidevalt tassiti nammasid kolmekaigulisi sooke ette...ja toidud olid lennukitoitude kohta ylihead. Nii, et kui plaan siiapoole tulema hakata, siis soovitan igal juhul Emirates'i.
Kuna mulle tuldi lennujaama vastu ja viidi sugulaste Melbourne'i ligidal pisikeses Sandringhami nimelises linnakeses asuvasse majja, siis mingit jubedat seiklemist mul rohkem kui kahe miljoni elanikuga linnas ei olnud. Teisel ohtul kaisin veidike linna peal omapead seiklemas, aga ka siis ara eksida ei onnestunud, sest vahemasti kesklinn on igati loogiliselt ules ehitatud.
Ainuke asi, mis mu keha ja meeled suhteliselt sassi loi, oli ajavahe. Kehal on jube raske aru saada, et peaks magama minema, kui Eesti aja jargi on kell alles 5, kuigi siinne kell naitab juba sydaood. Isegi kui silma kinni saab, siis paari tunni parast olin ma jalle yleval ja uni tuli alles hommikul seitsme ajal, kui meil oligi normaalne magamaminekuaeg. Praeguseks on olukord juba palju parem ja eile ma magasin suht ok-lt juba. Korra kyll arkasin kella kahe ajal ylesse, aga siis ei passinud ma enam seitsmeni yleval, nagu eelnevad paevad, vaid piirdusin umbes tunnikesega.
Eile sai tehtud pisike roadtripi Melbourne, ymbrusesse. Soitsime mooda rannikut ringi ja uurisime kohalikku loodust ja rannikuaarseid vaikelinnasid. Ilm oli monusalt paikesepaisteline ja ilus, kuigi mitte vaga soe. Ainuke mure oli see, et eile oli mul jube tudu koguaeg peal ja terve tripi istusin suht vaikselt auto tagaistmel ja pyydsin aru saada, mis kuradi parast ma siia ronisin. Tegelt oli tripp ise lahe ja kohad, kus kaisime ilusad. Meenutasid paris palju meie eelmise suhe vahemeretrippi. Kliima ja looduse ning ka muu poolest on Victoria osariik Louna-Prantsusmaale vaga sarnane. Vaga chill seega.
Tana hommikul pakkisin oma kompsud kokku ja kolisime sugulaste maaelamisse...siin on neil miski 300 hektari suurune farm ja hunnik lehmasid. Tiirutasime vana Toyota Hiluxiga siin mooda polde ringi ja hingasime maalohnasid sisse. Ja peab ytlema, et taitsa monusalt rahulik on. Hetkel tundub, et mulle meeldib siin isegi rohkem, kui linnas ja mingiks ajaks saab minust Farmer John ning loodetavasti suudan ma varsti teiste farmeritega sama kiiresti raakida ka. Praegu ei saa ma igal juhul poolest jutust aru, mis nad ajavad, sest sonad ja laused vuravad lihtsalt nii kiiresti nende suust valja. Praegu aga tyundub, et toidulohnad juba tulevad ja kuna maamehe koht on tyhi, siis lahen kiikan, mida meile tana head pakutakse ka...
Igal juhul on hea uudis see, et ma suutsin oma laisa keha yhes tykis Austraaliasse vedada (kui valja arvata see tykk, mille Agne ara hammustas) ja siiamaani ei ole keegi mind ka maalt veel valja visanud. Eile kyll tuli mingi kummasliselt austraalia numbrilt kone mu mobiilile kuid ma olin sellel ajal pesus ja seega pole halli aimugi, kes see taibu mu eesti numbrile helistada oskas. Loodame, et tegemist ei olnud siiki mingite usinate riigiametnikega, kes kahtlustavad, et mul on seagripp voi mingi teine tore haigus.
Ametnikest raakides tuleb kohe ara mainida, et siin on suht koik asjad yli ametlikud ja juba riiki sisenime on tehtud parajalt tyytyks. Naiteks tuleb deklareerida igasugu erinevad jubinad, mida sa endaga kaasast kannad, alates toiduainetest ja lopetades sulgede ja puust asjadega. Kogu minu lennureisi ainukeseks kaduks oligi see, et usinad ametnikud konfiskeerisid mult paki suitsuvorste, mis mul Eestist oli kaasa voetud, et lennujaamades miskit naksida oleks. Samuti tuleb riiki sisenedes taita miskised paberid oma tervisliku seisundi ja tulekupohjuste ja muu sellise kohta. Seega kindlasti tasuks ennem siiatulekut ka kindlasks teha, kuhu sa elama asud, sest sedasorti infot tahetakse sinult saada.
Lend ise oli faking pikk, aga tanu sellele, et Emiratesi lennukites on igal reisijal isiklik multimeediasysteema kasutada, siis laks aeg onneks suhteliselt kiiresti. Pigem oligi tyyty just lennu esimene pool, kus sai "nautida" Air Balticu lennukeid ja passida mottetult pikka aega Riia ja Istanbuli lennujaamas. Peale seda oli juba suht fun - sai filmi vaadata ja mussi kuulata ja vahepeal veidi und panna ja siis taas filmi vaadata ja mussi kuulata ja mis oli eriti hea, pidevalt tassiti nammasid kolmekaigulisi sooke ette...ja toidud olid lennukitoitude kohta ylihead. Nii, et kui plaan siiapoole tulema hakata, siis soovitan igal juhul Emirates'i.
Kuna mulle tuldi lennujaama vastu ja viidi sugulaste Melbourne'i ligidal pisikeses Sandringhami nimelises linnakeses asuvasse majja, siis mingit jubedat seiklemist mul rohkem kui kahe miljoni elanikuga linnas ei olnud. Teisel ohtul kaisin veidike linna peal omapead seiklemas, aga ka siis ara eksida ei onnestunud, sest vahemasti kesklinn on igati loogiliselt ules ehitatud.
Ainuke asi, mis mu keha ja meeled suhteliselt sassi loi, oli ajavahe. Kehal on jube raske aru saada, et peaks magama minema, kui Eesti aja jargi on kell alles 5, kuigi siinne kell naitab juba sydaood. Isegi kui silma kinni saab, siis paari tunni parast olin ma jalle yleval ja uni tuli alles hommikul seitsme ajal, kui meil oligi normaalne magamaminekuaeg. Praeguseks on olukord juba palju parem ja eile ma magasin suht ok-lt juba. Korra kyll arkasin kella kahe ajal ylesse, aga siis ei passinud ma enam seitsmeni yleval, nagu eelnevad paevad, vaid piirdusin umbes tunnikesega.
Eile sai tehtud pisike roadtripi Melbourne, ymbrusesse. Soitsime mooda rannikut ringi ja uurisime kohalikku loodust ja rannikuaarseid vaikelinnasid. Ilm oli monusalt paikesepaisteline ja ilus, kuigi mitte vaga soe. Ainuke mure oli see, et eile oli mul jube tudu koguaeg peal ja terve tripi istusin suht vaikselt auto tagaistmel ja pyydsin aru saada, mis kuradi parast ma siia ronisin. Tegelt oli tripp ise lahe ja kohad, kus kaisime ilusad. Meenutasid paris palju meie eelmise suhe vahemeretrippi. Kliima ja looduse ning ka muu poolest on Victoria osariik Louna-Prantsusmaale vaga sarnane. Vaga chill seega.
Tana hommikul pakkisin oma kompsud kokku ja kolisime sugulaste maaelamisse...siin on neil miski 300 hektari suurune farm ja hunnik lehmasid. Tiirutasime vana Toyota Hiluxiga siin mooda polde ringi ja hingasime maalohnasid sisse. Ja peab ytlema, et taitsa monusalt rahulik on. Hetkel tundub, et mulle meeldib siin isegi rohkem, kui linnas ja mingiks ajaks saab minust Farmer John ning loodetavasti suudan ma varsti teiste farmeritega sama kiiresti raakida ka. Praegu ei saa ma igal juhul poolest jutust aru, mis nad ajavad, sest sonad ja laused vuravad lihtsalt nii kiiresti nende suust valja. Praegu aga tyundub, et toidulohnad juba tulevad ja kuna maamehe koht on tyhi, siis lahen kiikan, mida meile tana head pakutakse ka...
Subscribe to:
Posts (Atom)
