There's no business like showbusiness

T2na saab neli kuud t2is. Aeg on kuidagi m2rkamatult l2inud. Siiamaani olen enamuse ajast lihtsalt ringi seigelnud ja yritanud v6imalikult palju erinevaid kohtasid n2ha. Nyyd olen kyll omadega alguses ehk siis Melbourne'is tagasi ja kaks n2dalat siin passinud. Hakkab vaikselt koppa ette viskama...mitte, et linn ei meeldiks, aga ilm on olnud lihtsalt pask ja selle asemel, et ma oleks saanud siin kaks n2dalat jutti t88tada, nagu plaan oli, olen ma vaid n2dala t88d teinud ja selle asemel, et raha teenida, ainult kulutanud. Hetkel on taskus mingi kolm dollarit ja paarkymmend senti, aga tundub, et see neli kuud on mind juba piisavalt kohalikuks muutnud, et see ei tekitagi erilist paanikat. No worries!

Esmasp2eval peaks tegelt palka ka saama, nii et t2na ja homme tuleb lihtsalt kuidagi kuivikute ja kiirnuudlite najal yle elada. Suht siuke tunne, nagu oleks tagasi ylikoolis. Ja eks see kogu tripp ongi minu jaoks yks paras eluylikool...6pin siin ennast ja ymbritsevat maailma tundma ja ehk 6nnestub reisi l6puks ka paar uut oskust omandada ja kindlasti peaks keeleoskus paremaks muutuma. Ses suhtes igati edukas ettev6tmine minu meelest.

Ma pole oma blogi juba mingi kolm kuud t2iendanud. Veidikene isegi vist peaks h2bi olema. Arvuti on kuidagi nii pohhui asjaks siin muutnud, et vahepeal ei teki paar n2dalat mingit huvi kuskil istuda ja kribada. Ja kui arvuti l2hedusse satungi, siis viskan kiiresti pilgu oma meilidele peale ja peale seda on taas tykk aega palju muud huvitavamat ymberringi, mis endasse imeb ja vooluga jumal teab kuhu kaasa viib. Internet on siin ka selline asi, mida igal pool ei ole ja kui on, siis raha eest. Paljudel inimestel pole mobiiligi, mis meie jaoks on nii igap2evane asi.

Austraalia elu k2ib k2sik2es loodusega...siin on k6ik loodusega seotud ja palju rohkem, kui ma Eestis n2inud v6i kogenud olen. Eks peamine p6hjus on ka see, et siinne loodus on ettearvamatu ja kunagi ei tea, mis homne p2ev endaga kaasa tuua v6ib...metsatulekahju, tormi, yleujutuse, tolmupilve v6i hoopis midagi muud. Ilm on siin yhes6naga ettearvamatu. Eriti just Melbournei'is. Hommikul ei tea kunagi, mis riietega v2lja minna, sest yhe p2eva jooksul v6ib siin k6iki nelja aastaaega kogeda. Iseenesest pole just teab mis meeldiv kogemus, aga samas on see ka mind ennast rohkem loodusele l2hemale viinud ja pannud m6istma, et tegelikult on inimene ikka nii tyhine vennike siin maamuna peal, et praktiliselt iga asi v6ib meile saatuslikuks saada, kui me ise piisavalt tugevad, sitked, ettevaatlikud ja targad ei ole. Kujutan ette, et suurem osa l22ne inimestest ei peaks n2dalatki yksi metsikus looduses ilma oma yhiskonna hyvede ja mugavusteta vastu...

Aga t2na olen ma siiski korralik ja kuulekas kodanik ning katsun siin oma kaugel olevatele s6pradele veidike oma vahepeal veedetud ajast jutustada. K6ike ma kindlasti r22kida ei j6ua ja olgem ausad, ega ma p2ris k6ike enam ei m2leta ka. Uued syndmused ja kohad ja inimesed tulevad nii kiiresti peale, et osad n2od ja nimed ja asjad kipuvad juma kuskile aju h2maramatesse soppidesse vajuma. Aga midagi on siiski meeles ka ja ma arvan, et ma kriban veidike neist asjadest, mis ma siin Austraalias s88gi, peavarju ja pudeli 6lle saamiseks teinud olen, ehk siis t88st.

Ma suht vihkan t88tegemist...aus6na nagu. Mida rohkem ma seda teen ja mida rohkem ma selle n2htuse peale m6tlen (ja m2elda on siin aega oioioi kui palju), seda m6ttetum see mulle tundub, aga yhiskond eeldab seda sinult ja ilma raha teenimata v6ib ysna ruttu hambad varna riputada ja tossu v2lja visata, nii et ega minagi p2ris ilma orjamata nagu liblikas 6ielt 6iele lennates elada ei ole siin saanud.

Kui j2tta k6rvale sugulaste abistamine, mida p2ris t6sise t88na v6tta ei saa, siis algas minu esimene t88kogemus kohe vahetult peale Townsville j6udmist. Elasin seal yhes hostelis ja yhel hommikul avastasin teadetahvlilt, et n2dalavahetusel on Townsville Show ja seal vajatakse abi showbagide myymisel. Minul muidugi polnud halli aimugi, mis kurat on Townsville Show ja vee v2hem teadsin ma, mis on showbag, aga igal juhul v6tsin ma oma julguse kokku ja helistsin, ning tund aega hiljem olin juba t88postil ning vedasin pappkaste yhest nurgast teise. Ja sellest ajast peale olengi ma ainult showdel t88d teinud...

P2ris paljud backpacerid t88tavad seal...ysna paljud ka pidevalt ehk siis t2iskohaga. Mina sedasi rabada ei viitsinud ja yhendasin meeldiva kasulikuga ning s2ttisin lihtsalt oma teekonna nii, et aeg ajalt sattusin samasse kohta, kus see kuramuse karneval j2lle toimus ja tegin seal paar p2eva t88d ning peale seda liikusin j2lle m88da oma soovitud radu edasi, kuniks j2lle tuli vajadus raha juurde teenida ja oli aeg sammud taas showgroundile seada. Seal t66 leidmine oli juba iseenesest ysna lihtne. Tuli lihtsalt veidike ringi jalutada, osadelt jorpidelt kysida, kas nad ei tea kedagi, kes t88list otsivad ja m6ne ja m66dudes oli mingi t88 olemas. Vahel ei pidanud isegi kysima...piisas sellest, et seljakott seljas v2ravast sisse astuda ja juba oli mingi tegelane su juures, haaras n88bist kinni ja uuris, kas sa t88d ei taha teha..lihtne elu.

T88 ise kyll enamasti lihtne ei ole. Paras porno on hoopis. Aga backpackerile on t88 t88 ja kui sa seda elu aeg tegema ei pea, siis kannatab praktiliselt iga asja 2ra. Tegelikult ei olegi nii raske kas siis fyysiliselt v6i vaimselt mingi t88ga hakkama saada...minu jaoks on k8ige n2rves88vam see, kui ma mingi kohaliku MUNNIGA koos t88tama satun ja olgem ausad...osad austraallased on ikka nii lollid ja ebameeldivad, et vahepeal on kyll selline tunne, et saadaks m6ne parematele jahimaadele. Ja showground on hea koht, kus nende jobudega kokku sattuda, sest osad seal t88tavad inimesed...6igemini enamik neist, kes backpackerid ei ole, on sellised rohkemal v6i v2hemal m22ral elu pahupoolele sattunud inimesed. Mehed tunneb 2ra selle j2rgi, et neil on rohkem tattoosid ja piercenguid nende sitkete kehade peal kui hambaid suus (ja alati ei pruugi t2toveeringuid ja auke v2ga palju ollagi). Naistel on kyll enamasti hambad suus, aga kui nad suu lahti teevad, siis tuleb sealt ikka sellist roppust v2lja, et m6ni saja aasta tagune Kopli voorimees ka kahvatub selle k6rval.

Aga mida ma siis 6igupoolest teinud olen...nagu juba masinisin olin ma esimesel showl tegev showbagide juures. See oli siuke laomehe moodi t88, kus minu peamiseks ylesandeks oli kastide. T88 just midagi erilist ei olnud ja erilisi kogemusi juurde ei andnud, aga see eest sain ligi 600 dollarit reisiraha ja kaks head tsiili s6pra, kellega ma ka praegu hostelis tuba jagan.

Peale Townsville'i liikusin p6hja poole ja tegin j2rgmise otsa sellises linnakeses, nagu Ingham. Suht m6ttetu koht, kus suurem osa elanikke on Itaalia juurtega ja p6hitegevus on suhkruroo kasvatamine. T88 oli mul sedakorda yhe karuselli peal. Break Dance oli selle monstrumi nimi ja minu ja mu mate'de ylesandeks oli see rauakolakas k6igepealt kokku panna, siis kaks p2eva valvata, et ykski tiinekas sealt pealt alla ei kukuks ja siis taas see elukas kokku pakkida. Fyysiliselt oli see yks raskemaid asju, mida ma siin teinud olen, sest rauda tuli palju vedada ja ka vaimselt oli see paras ajunuss t88, sest minu t88kaaslane Lee oli yks esmaklassiline bastard, kelle hambutust suust tulevast jutust ma kohati mitte kottigi aru ei saanud ja kellele ma hea meelega paar korda m6ne j2medama poldi oleks hea meelega p2he kinni l88nud. Lisaks hambutu tite naeratusele ja erilisele lollusele oli Lee peamiseks tunnuseks tema hyppeliigesele tehtud tatoveering, mis koosnes kolmest t2hest ja ytles MUM. Siuke memmekas siis.

Minu j2rgmine show oli Cairnsis. Seal myysin ma toidutreileris austraallastele, kes jagavad ameeriklastega esimest ja teist kohta maailma k6ige paksemate inimeste edetabelis, r2mbstoitu. T88 oli iseenesest ysna norm, sest tundub, et sitta meeldib kohalikele syya ja seega olid k2ed-jalad pidevalt t88d t2is ja aeg l2ks kiiresti. T88kaaslased olid k6ik samuti normaalsed inimesed ja v2lja arvata see, et ma oma k2ed veidike 2ra p6letasin ja oma isu igaveseks r2mpstoidust t2is s6in, oli see t88 siiamaani yks normaalsemaid.

Lisaks m6istlikule t88le, on Cairns yldse yks mu lemmikkohti Austraalias. Seal on alati palju noori inimesi koos, ilm on m6nusalt troopiline ja linn ise on selline paraja suurusega (umbes nagu Tartu), et praktiliselt igale poole kannatab jala minna, kuid samas ei teki p2ris sellist tunnet, et oled kylas, kus k6ik k6iki tunnevad.

Peale Cairnsi liikusin tagasi l6una poole ja tegin j2rgmise peatuse Tullys. Tully on iseenesest ysna m6ttetu pisike Austraalia linnake, mis muidu ei torkaks mitte millegi poolest silma, kui seal ei sajaks iga aasta maha kontinendi k6ige suurem kogus vihma ja seal ei kasvatataks banaane. Vesi ja banaanid ongi selle linna kaks symbolit. Tully ymbruses saab teha raftingut ja backpackeritele on see hea koht, kus banaane korjata ja veidike reisiraha teenida.

Minu ylesandeks oli Tully Showl elektriautode rajal t88tada. Need on siis need kummiymbrisega autod, millega yksteist rammida saab. Taas oli vaja kogu see jama k6igepealt yles ehitada, siis kaks p2eva seal koos tittedega ringi k2rutada ja j2lgida, et nad midagi v6i kedagi 2ra ei l6huks ja peale seda taas kogu kupatus rekka peale j2lle kokku pakkida. T88kaaslased olid mul taas siuksed parajad juhmid, aga minuga olid nad siiski yldiselt s6bralikud. Omavahel r2uskasid ja s6imasid nad see eest rohkem kui keegi teine,keda ma siin kohanud olen. Vahepeal l2ks asi ysna fyysiliseks ja asjad lendasid, kuid p2ris k2sipidi kokku keegi siiski ei l2inud.

Peale Tullyt ei viitsinud ma tykk aega t88d teha ja selle asemel liikusin vaikselt l6una poole, kuni viimaks peale pikka leboperioodi ootas mind ees Brisbane ja sealne show, mis oli kogu Queenslandi suurim ja kestis yhtekokku 9 p2eva. Brissus sain ma t88d yhe 130-aastase karuselli peal. See oli kunagi ehitatud Saksamaal ja eelmise sajandi esimesel poolel Austraaliasse toodud, kus ta nyyd ka veel ringi tiirutab. Ilus lugu iseenesest, aga tegelikult oli see yks paras vana risuhunnik, mille kokkupanek ja mahav6tmine oli yks peavalu ning vahepealne aeg, kus v2iksed lapsed seal s6itsid ei olnud ka just meeldiv, sest suht siuke lapsehoidja tunne oli ning yldse olid need mu reisi yhed igavamad p2evad. Iga p2ev kymme tundi tuima panna on ikka ysna tyyty. Eriti jube oli 9 p2eva jutti yhte ja sama muusikat kuulata...88sel magama minnes oli ikka veel selline tunne, et k6rvus heliseb mingi vana saksa slaager. T88kaaslased olid see eest yhed normaalsemad kohalikud carni'd, keda ma kohanud olen ja see oli suht ainuke hea asi kogu selle kogemuse juures...lisaks siis veel ka v2ike rahasyst, mis kyll kohe ka 2ra kulus.

Peale Brissu Showd sai veidi aega j2lle lebotada ja l6puks kui rahad j2lle otsas olid suundusin Coald Coastile, kus kolm p2eva karnevali j2lle ees ootas. Seal leidsin ma siiamaani oma k6ige lahedama ylemuse. T88ks oli iseenesest p2ikeseprillide myymine, mis on surmigav...p2ev otsa lihtsalt seisad oma stendi juures ja ootad, millal m6ni totu tuleb ja odavad hiinas tehtud prillid endale ostab, mis t6en2oliselt kahte p2eva ka yhes tykis ei seisa. Aga minu boss, Scotty, oli igati vahva vennike, kes koguaeg nalja viskas ja l6puks mulle ka igati normaalselt palka maksis. Eriti hea oli veel see, et peale kullarannikut sain ma temaga veel tasuta Melbournei s6ita. Scottyl oli vaja yhele autole juhti ja ma olin kohe n6us kettasse hyppama ja t2nu sellele sain neli p2eva Austraalia sisemaad veidike n2ha ning tasuta ligi 2000 kilomeetrit edasi...v6i siis 6igupoolest tagasi liikuda.

Ja nyyd siis olengi Melbourne'i Showl t88l. Ausalt 8eldes on see yritus minu jaoks mitmeski m6ttes ysna pekki l2inud. Esiteks ei saanud Scotty luba p2iksekaid myya ja seega pidin ma midagi muud endale leidma. Scotty siis aitas ja leidis mulle yhe teise t88, mis seisnes maasikate ja j22tise myymisega. Esialgu, kui ma seda kuulsin, ei tundunudki see k6ige hullem variant ja ega t88 iseenesest on p2ris hea ja koguaeg on kiire ning seega aeg lendab, kuid pahupoole pealt tuleb mainida, et enamuse ajast kyyrytan ma laua kohal ja l6igun maasikaid, praktilised pooled p2evad on mul olnud vabad ja ma olen hostelis passinud, ilm on olnud sitt ja nyyd mu kurk valutab ja mul on v2ike k8ha ning mis peamine, mu naisylemus on t2ielik jobu.

T2na on mul taas vaba p2ev...homme on selle yrituse viimane p2ev ja siis ma peaks ka taas t88tada saama. Esmasp2eval saan oma palga loodetavasti k2tte ja siis ei taha ma maasikatest tykk aega enam midagi kuulda...aga hea 6ppetund on see igal juhul olnud ja taas kord sain ma kinnitust faktile, et mingeid plaane siin Austraalias v2ga teha ei saa, sest kunagi ei tea, mis tegelikult j2rgmisena juhtub...seega ei hakka ma yldse ytlema ka, mis ma j2rgmisena teen, sest ma t6esti ei tea...paar plaani on, aga kurat teab, mis neist homseks saab. Aga kindel on see, et kuhugi ma edasi liigun ja midagi juhtub ja kui taevas maa peale ei kuku, siis annan sellest vast siin ka kunagi teada...