Nyyd on juba tiba rohkem kui nadal Aussies oldud ja elu on kuidagi jube rahulikuks lainud. Olen siin ymbruskonna pisikeste linnade ja kyladega tutvunud ja kohalikku kaarti k6vasti uurinud ning vaikselt hakkab tunduma, et ega siin praegusel aastaajal enam midagi vaga tarka teha ei ole. Ainukeseks variandiks oleks veel see, kui saaks kuhugi suusakeskusesse toole. Tegin tana endale kohaliku numbri ja l6petasin CV ara ning saatsin osadesse kohtadesse juba laiali ka. Kuna praegu miski kuninganna synnipaev ja ka esmaspaev sellega seoses vaba paev, siis vaevalt, et ma nii pea veel mingit vastukaja saan.
Maed on siin suht lahedal. Kohe meie farmi korval on pisikesed kynkad, millel k6rgust tiba yle kolmesaja meetri, kuid mida edasi ida poole, seda k6rgemaks maed lahevad ja ulatuvad l6puks tiba rohkem kui 2000 meetrini. Esimene maekeskus on meist umbes 80 km kaugusel. Suuremateni on kyll rohkem maad, aga seal on ka tegevust rohkem ja raudselt tahaks ennem juba kuhugi sinnapole saada. Selle nadalavahetusega algab siin iseenesest ka ametlikult talvehooaeg. Lund veel kyll kuskil naha ei ole, aga kohalike s6nul ei ole see takistuseks...eks see vist rohkem mingi kaval arin6ks ole, et pyhade ajal rahvas keskustesse kokku ajada ja neilt hunnik rulli katte saada.
Igal juhul olen siis nyyd lahiajal sellel lainel, et miski tegevus endale Victoria osariiki leida. Ja kui sellest asja ei peaks saama, siis arvatavasti pakin kola kokku ja seiklen kuskile, kus soojem...suve poole v6ib taitsa moelda siiapoole tagasituleku peale, sest tegelt on kant ilus ja sooja saabudes on siin ysna lihtne ka miskit hooajatood saada.
Ja k6igile poliitikahuvilistele teadaanne, et Austraalia sai endale uue kaitseministri tana. Miskise jubedamalt suurte prillidega onku, kelle nime ma ei maleta...mul nimedega yldse mingi kahtlane teema...iga paev kedagi tutvustatakse, aga alati on 6htuks praktiliselt k6ik need nimed meelest lainud...
Friday, June 5, 2009
Tuesday, June 2, 2009
Vombat Vollist ja elust-olust
Mul on praega jube lambaropsimaitse suus veel, sest olgem ausad, lammast on nunnu eemalt vaadata kyll ju ja ehk isegi on tore tema pead paitada, aga suhu teda kyll toppida ei synni. Igal juhul pakuti mulle miskit lammast maitsta just ja mul kaivad siiamaani kylmajudinad labi kere, kui ma selle peale m6tlen.
Aga see selleks...kui see lambateema just k6rvale jatta, siis muidu on kaike kunnossa, nagu meie kallid naabrid armastavad oelda. Traktoriga olen juba vana semu ja kui esimesed paevad sai vaikselt ringi kruiisitud, siis nyyd kiman juba klots p6hjas. Hiluxiga sain ka vahepeal veidi lahedasemaks ja kui eile lasti mul sellega siin paar korda farmiteid proovida, siis tana visati v6tmed katte ja saadeti kohalikku asulasse miskeid aiaposte tooma. Paris fun oli...terve tee korrutasin endamisi, et ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma...ja j6udsin elusalt tagasi.
Kui siiamaani olid ainukesteks kohalikeks loomadeks, keda ma trehvanud olin, kolm kohalikku rotti, kes Melbourne'i raudteejaama taga oma asju ajasid, siis nyyd olen ma tuttav ka yhe vombatiga. Tegelt olen teda juba kaks korda nainud. Tundub, et tegemist on yhe ja sama lolli Volliga, kes vanadusest segi kamminud ja nyyd passib tyhja kuskil pollu peal ja ei jaga maast ega ilmast midagi. Muidu pidid nad pimedas ringi laskma ja valges ennast eriti ei naita.
Vombat ise on siuke miski kopra suurune elukas, kellele hullult meeldib auke kaevata. Ytleme nii, et kui meile ei meeldi mutionu augud ja kaigud, siis need on Volli tehtud miinivaljade k6rval poisikesed. Kui ma trakaga peaks yhte neist kogemata sisse p6rutama, siis l6ppeks see nali minu jaoks arvatavasti rool maos ja nina kuklas.
Ahjaa, see farm, kus ma praegu pesitsen on siukse vageva nimega, nagu Amfiteatri farm...Nagu mulle oeldi, tuleb nimi sellest, et meid ymbritsevad yhest kyljest Eesti m6istes ysna k6rged maed ja seega meenutab koht oma olemuselt antiigiaegset teatrit...loodame siis, et mina siin teatris miskit tola ei pea mangima.
Aga see selleks...kui see lambateema just k6rvale jatta, siis muidu on kaike kunnossa, nagu meie kallid naabrid armastavad oelda. Traktoriga olen juba vana semu ja kui esimesed paevad sai vaikselt ringi kruiisitud, siis nyyd kiman juba klots p6hjas. Hiluxiga sain ka vahepeal veidi lahedasemaks ja kui eile lasti mul sellega siin paar korda farmiteid proovida, siis tana visati v6tmed katte ja saadeti kohalikku asulasse miskeid aiaposte tooma. Paris fun oli...terve tee korrutasin endamisi, et ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma, ma pean vasakule hoidma...ja j6udsin elusalt tagasi.
Kui siiamaani olid ainukesteks kohalikeks loomadeks, keda ma trehvanud olin, kolm kohalikku rotti, kes Melbourne'i raudteejaama taga oma asju ajasid, siis nyyd olen ma tuttav ka yhe vombatiga. Tegelt olen teda juba kaks korda nainud. Tundub, et tegemist on yhe ja sama lolli Volliga, kes vanadusest segi kamminud ja nyyd passib tyhja kuskil pollu peal ja ei jaga maast ega ilmast midagi. Muidu pidid nad pimedas ringi laskma ja valges ennast eriti ei naita.
Vombat ise on siuke miski kopra suurune elukas, kellele hullult meeldib auke kaevata. Ytleme nii, et kui meile ei meeldi mutionu augud ja kaigud, siis need on Volli tehtud miinivaljade k6rval poisikesed. Kui ma trakaga peaks yhte neist kogemata sisse p6rutama, siis l6ppeks see nali minu jaoks arvatavasti rool maos ja nina kuklas.
Ahjaa, see farm, kus ma praegu pesitsen on siukse vageva nimega, nagu Amfiteatri farm...Nagu mulle oeldi, tuleb nimi sellest, et meid ymbritsevad yhest kyljest Eesti m6istes ysna k6rged maed ja seega meenutab koht oma olemuselt antiigiaegset teatrit...loodame siis, et mina siin teatris miskit tola ei pea mangima.
Sunday, May 31, 2009
Farmer Johni esimene paev ehk arvuti tagant adra taha
No adra ma tegelt m6tlesin valja, aga ega palju puudu ka ei jaanud. Hommik algas igal juhul tiba hiljem, kui korralikule farmerile kohane, aga kuna on pyhapaev ja minu unega on veel lood suhteliselt segased, siis annan endale andeks selle. Igal juhul kymne ajal ajas lehmade ammumine ja vareste kraaksumine mind ylesse ja peale korralikku sahmakat vett nakku sain ma pildi ette ja tegin pisikese eine.
Peale seda asusin ma ome esimese suurema ettev6tmise kallale, ehk siis haarasin harjad ja lapid ja ambri kaenlasse ja asusin gaasigrilli puhastama. Olin Jaanettele ja Bruce'le lubanud selle asja ara teha ja kuna farmer peab oma s6na pidama, siis tagasiteed enam polnud. Grill oli omadega suht nirus seisus ja seega oli mul kuni 12ni paev sisustatud. L6unaks olin igatahes omadega vamis ja v6isin uhkusega oma katetood imetleda.
Vaike v6iku sisse ja olin taas valmis lahingusse lendama. Vastaseks osutus seekord aga minust miski 7 korda suurem elukas, milleks oli roheline John Deere'i trakats. Ma muidugi ei suutnud mainimata jatta ka, et ma olen trakatsiga s6itnud ja selle tulemusenaleidsingi ma ennast peagi keset p6ldu suur rull jargi lohisemas. P6llul 6nneks liiklusmarke ega teisi liiklejaid ei olnud ja seega minu arusaamad austraalia vasakpoolsest liiklusest sedakorda takistuseks ei osutunud ning 6htuks oli pool p6ldu siledaks lykatud...
Viie ajal laheb siin juba pimedaks ja ilm koos sellega ka faking jahedaks. Kohalikud 6nneks jagavad matsu ja selleks ajaks, kui kylm tati ninast valja tiris oli vana hea Hilux kohal ja viis mind kuuma duski ja sooja tassikest teed nautima...So far so good!
Peale seda asusin ma ome esimese suurema ettev6tmise kallale, ehk siis haarasin harjad ja lapid ja ambri kaenlasse ja asusin gaasigrilli puhastama. Olin Jaanettele ja Bruce'le lubanud selle asja ara teha ja kuna farmer peab oma s6na pidama, siis tagasiteed enam polnud. Grill oli omadega suht nirus seisus ja seega oli mul kuni 12ni paev sisustatud. L6unaks olin igatahes omadega vamis ja v6isin uhkusega oma katetood imetleda.
Vaike v6iku sisse ja olin taas valmis lahingusse lendama. Vastaseks osutus seekord aga minust miski 7 korda suurem elukas, milleks oli roheline John Deere'i trakats. Ma muidugi ei suutnud mainimata jatta ka, et ma olen trakatsiga s6itnud ja selle tulemusenaleidsingi ma ennast peagi keset p6ldu suur rull jargi lohisemas. P6llul 6nneks liiklusmarke ega teisi liiklejaid ei olnud ja seega minu arusaamad austraalia vasakpoolsest liiklusest sedakorda takistuseks ei osutunud ning 6htuks oli pool p6ldu siledaks lykatud...
Viie ajal laheb siin juba pimedaks ja ilm koos sellega ka faking jahedaks. Kohalikud 6nneks jagavad matsu ja selleks ajaks, kui kylm tati ninast valja tiris oli vana hea Hilux kohal ja viis mind kuuma duski ja sooja tassikest teed nautima...So far so good!
Saturday, May 30, 2009
Lend Austraaliasse ja esimesed paevad siin
Nonii, nahhui! Viimaks ometi mul on miskit asjalikku selle blogiga peale hakata.
Igal juhul on hea uudis see, et ma suutsin oma laisa keha yhes tykis Austraaliasse vedada (kui valja arvata see tykk, mille Agne ara hammustas) ja siiamaani ei ole keegi mind ka maalt veel valja visanud. Eile kyll tuli mingi kummasliselt austraalia numbrilt kone mu mobiilile kuid ma olin sellel ajal pesus ja seega pole halli aimugi, kes see taibu mu eesti numbrile helistada oskas. Loodame, et tegemist ei olnud siiki mingite usinate riigiametnikega, kes kahtlustavad, et mul on seagripp voi mingi teine tore haigus.
Ametnikest raakides tuleb kohe ara mainida, et siin on suht koik asjad yli ametlikud ja juba riiki sisenime on tehtud parajalt tyytyks. Naiteks tuleb deklareerida igasugu erinevad jubinad, mida sa endaga kaasast kannad, alates toiduainetest ja lopetades sulgede ja puust asjadega. Kogu minu lennureisi ainukeseks kaduks oligi see, et usinad ametnikud konfiskeerisid mult paki suitsuvorste, mis mul Eestist oli kaasa voetud, et lennujaamades miskit naksida oleks. Samuti tuleb riiki sisenedes taita miskised paberid oma tervisliku seisundi ja tulekupohjuste ja muu sellise kohta. Seega kindlasti tasuks ennem siiatulekut ka kindlasks teha, kuhu sa elama asud, sest sedasorti infot tahetakse sinult saada.
Lend ise oli faking pikk, aga tanu sellele, et Emiratesi lennukites on igal reisijal isiklik multimeediasysteema kasutada, siis laks aeg onneks suhteliselt kiiresti. Pigem oligi tyyty just lennu esimene pool, kus sai "nautida" Air Balticu lennukeid ja passida mottetult pikka aega Riia ja Istanbuli lennujaamas. Peale seda oli juba suht fun - sai filmi vaadata ja mussi kuulata ja vahepeal veidi und panna ja siis taas filmi vaadata ja mussi kuulata ja mis oli eriti hea, pidevalt tassiti nammasid kolmekaigulisi sooke ette...ja toidud olid lennukitoitude kohta ylihead. Nii, et kui plaan siiapoole tulema hakata, siis soovitan igal juhul Emirates'i.
Kuna mulle tuldi lennujaama vastu ja viidi sugulaste Melbourne'i ligidal pisikeses Sandringhami nimelises linnakeses asuvasse majja, siis mingit jubedat seiklemist mul rohkem kui kahe miljoni elanikuga linnas ei olnud. Teisel ohtul kaisin veidike linna peal omapead seiklemas, aga ka siis ara eksida ei onnestunud, sest vahemasti kesklinn on igati loogiliselt ules ehitatud.
Ainuke asi, mis mu keha ja meeled suhteliselt sassi loi, oli ajavahe. Kehal on jube raske aru saada, et peaks magama minema, kui Eesti aja jargi on kell alles 5, kuigi siinne kell naitab juba sydaood. Isegi kui silma kinni saab, siis paari tunni parast olin ma jalle yleval ja uni tuli alles hommikul seitsme ajal, kui meil oligi normaalne magamaminekuaeg. Praeguseks on olukord juba palju parem ja eile ma magasin suht ok-lt juba. Korra kyll arkasin kella kahe ajal ylesse, aga siis ei passinud ma enam seitsmeni yleval, nagu eelnevad paevad, vaid piirdusin umbes tunnikesega.
Eile sai tehtud pisike roadtripi Melbourne, ymbrusesse. Soitsime mooda rannikut ringi ja uurisime kohalikku loodust ja rannikuaarseid vaikelinnasid. Ilm oli monusalt paikesepaisteline ja ilus, kuigi mitte vaga soe. Ainuke mure oli see, et eile oli mul jube tudu koguaeg peal ja terve tripi istusin suht vaikselt auto tagaistmel ja pyydsin aru saada, mis kuradi parast ma siia ronisin. Tegelt oli tripp ise lahe ja kohad, kus kaisime ilusad. Meenutasid paris palju meie eelmise suhe vahemeretrippi. Kliima ja looduse ning ka muu poolest on Victoria osariik Louna-Prantsusmaale vaga sarnane. Vaga chill seega.
Tana hommikul pakkisin oma kompsud kokku ja kolisime sugulaste maaelamisse...siin on neil miski 300 hektari suurune farm ja hunnik lehmasid. Tiirutasime vana Toyota Hiluxiga siin mooda polde ringi ja hingasime maalohnasid sisse. Ja peab ytlema, et taitsa monusalt rahulik on. Hetkel tundub, et mulle meeldib siin isegi rohkem, kui linnas ja mingiks ajaks saab minust Farmer John ning loodetavasti suudan ma varsti teiste farmeritega sama kiiresti raakida ka. Praegu ei saa ma igal juhul poolest jutust aru, mis nad ajavad, sest sonad ja laused vuravad lihtsalt nii kiiresti nende suust valja. Praegu aga tyundub, et toidulohnad juba tulevad ja kuna maamehe koht on tyhi, siis lahen kiikan, mida meile tana head pakutakse ka...
Igal juhul on hea uudis see, et ma suutsin oma laisa keha yhes tykis Austraaliasse vedada (kui valja arvata see tykk, mille Agne ara hammustas) ja siiamaani ei ole keegi mind ka maalt veel valja visanud. Eile kyll tuli mingi kummasliselt austraalia numbrilt kone mu mobiilile kuid ma olin sellel ajal pesus ja seega pole halli aimugi, kes see taibu mu eesti numbrile helistada oskas. Loodame, et tegemist ei olnud siiki mingite usinate riigiametnikega, kes kahtlustavad, et mul on seagripp voi mingi teine tore haigus.
Ametnikest raakides tuleb kohe ara mainida, et siin on suht koik asjad yli ametlikud ja juba riiki sisenime on tehtud parajalt tyytyks. Naiteks tuleb deklareerida igasugu erinevad jubinad, mida sa endaga kaasast kannad, alates toiduainetest ja lopetades sulgede ja puust asjadega. Kogu minu lennureisi ainukeseks kaduks oligi see, et usinad ametnikud konfiskeerisid mult paki suitsuvorste, mis mul Eestist oli kaasa voetud, et lennujaamades miskit naksida oleks. Samuti tuleb riiki sisenedes taita miskised paberid oma tervisliku seisundi ja tulekupohjuste ja muu sellise kohta. Seega kindlasti tasuks ennem siiatulekut ka kindlasks teha, kuhu sa elama asud, sest sedasorti infot tahetakse sinult saada.
Lend ise oli faking pikk, aga tanu sellele, et Emiratesi lennukites on igal reisijal isiklik multimeediasysteema kasutada, siis laks aeg onneks suhteliselt kiiresti. Pigem oligi tyyty just lennu esimene pool, kus sai "nautida" Air Balticu lennukeid ja passida mottetult pikka aega Riia ja Istanbuli lennujaamas. Peale seda oli juba suht fun - sai filmi vaadata ja mussi kuulata ja vahepeal veidi und panna ja siis taas filmi vaadata ja mussi kuulata ja mis oli eriti hea, pidevalt tassiti nammasid kolmekaigulisi sooke ette...ja toidud olid lennukitoitude kohta ylihead. Nii, et kui plaan siiapoole tulema hakata, siis soovitan igal juhul Emirates'i.
Kuna mulle tuldi lennujaama vastu ja viidi sugulaste Melbourne'i ligidal pisikeses Sandringhami nimelises linnakeses asuvasse majja, siis mingit jubedat seiklemist mul rohkem kui kahe miljoni elanikuga linnas ei olnud. Teisel ohtul kaisin veidike linna peal omapead seiklemas, aga ka siis ara eksida ei onnestunud, sest vahemasti kesklinn on igati loogiliselt ules ehitatud.
Ainuke asi, mis mu keha ja meeled suhteliselt sassi loi, oli ajavahe. Kehal on jube raske aru saada, et peaks magama minema, kui Eesti aja jargi on kell alles 5, kuigi siinne kell naitab juba sydaood. Isegi kui silma kinni saab, siis paari tunni parast olin ma jalle yleval ja uni tuli alles hommikul seitsme ajal, kui meil oligi normaalne magamaminekuaeg. Praeguseks on olukord juba palju parem ja eile ma magasin suht ok-lt juba. Korra kyll arkasin kella kahe ajal ylesse, aga siis ei passinud ma enam seitsmeni yleval, nagu eelnevad paevad, vaid piirdusin umbes tunnikesega.
Eile sai tehtud pisike roadtripi Melbourne, ymbrusesse. Soitsime mooda rannikut ringi ja uurisime kohalikku loodust ja rannikuaarseid vaikelinnasid. Ilm oli monusalt paikesepaisteline ja ilus, kuigi mitte vaga soe. Ainuke mure oli see, et eile oli mul jube tudu koguaeg peal ja terve tripi istusin suht vaikselt auto tagaistmel ja pyydsin aru saada, mis kuradi parast ma siia ronisin. Tegelt oli tripp ise lahe ja kohad, kus kaisime ilusad. Meenutasid paris palju meie eelmise suhe vahemeretrippi. Kliima ja looduse ning ka muu poolest on Victoria osariik Louna-Prantsusmaale vaga sarnane. Vaga chill seega.
Tana hommikul pakkisin oma kompsud kokku ja kolisime sugulaste maaelamisse...siin on neil miski 300 hektari suurune farm ja hunnik lehmasid. Tiirutasime vana Toyota Hiluxiga siin mooda polde ringi ja hingasime maalohnasid sisse. Ja peab ytlema, et taitsa monusalt rahulik on. Hetkel tundub, et mulle meeldib siin isegi rohkem, kui linnas ja mingiks ajaks saab minust Farmer John ning loodetavasti suudan ma varsti teiste farmeritega sama kiiresti raakida ka. Praegu ei saa ma igal juhul poolest jutust aru, mis nad ajavad, sest sonad ja laused vuravad lihtsalt nii kiiresti nende suust valja. Praegu aga tyundub, et toidulohnad juba tulevad ja kuna maamehe koht on tyhi, siis lahen kiikan, mida meile tana head pakutakse ka...
Friday, February 6, 2009
Ringid, ringid, ringid...
Olete kunagi mõelnud, kus on ringi algus...või siis lõpp? Mööda staadionit võibki jooksma jääda, kuni jalad enam ei kanna ja keha vajub nõrgana kummipurusele jooksurajale, aga ega ring selle pärast otsa ei saa. Ja selliseid lõputuid ringe on meie ümber lõputul hulgal...alates sellest, et elu ise on üks suur ring ja iga päev selles omakorda üks väiksem ring...
Ja kui ring seest millegagi täita, siis moodustab ta omakorda punkti. Kui nüüd need erinevad punktid väikese lapse kombel pliiatsiga nende vahele jooni tõmmates omavahel ühendada võib tulemuseks olla nii seosetu sigrimigri või siis hoopis midagi hoopis põnevamat.
Olulisemad punktid minu rännakul läbi elu hakkavad kajastuma sellel lehel. Enjoy!
Ja kui ring seest millegagi täita, siis moodustab ta omakorda punkti. Kui nüüd need erinevad punktid väikese lapse kombel pliiatsiga nende vahele jooni tõmmates omavahel ühendada võib tulemuseks olla nii seosetu sigrimigri või siis hoopis midagi hoopis põnevamat.
Olulisemad punktid minu rännakul läbi elu hakkavad kajastuma sellel lehel. Enjoy!
Subscribe to:
Posts (Atom)
